Eriolukorra kokkuvõte tarbijakäitumise seisukohast I: karantiiniajast taastudes on eristunud selged võitjad
Eriolukord põhjustas olulisi muutusi Eesti tarbijakäitumises. Kui karantiiniaeg tõi oma piirangutega kaasa negatiivsed muutused meelelahutuse, toitlustuse, tervishoiu ja reisimise valdkonnas, siis alates aprilli teisest poolest on näha järkjärgulist tarbimise taastumist.
Eriolukord põhjustas olulisi muutusi Eesti tarbijakäitumises. Kui karantiiniaeg tõi oma piirangutega kaasa negatiivsed muutused meelelahutuse, toitlustuse, tervishoiu ja reisimise valdkonnas, siis alates aprilli teisest poolest on näha järkjärgulist tarbimise taastumist. Eriolukorra viimane nädal näitab juba murrangulist karantiiniajal formeerunud tarbimismustrite muutumist, mis on teatud kaubandusharude jaoks kaasa toonud märkimisväärse tõusu. Nii tõusid eriolukorra lõpus näiteks mööbli, sisustuse ja aiandusega tegeleva haru käibed ligi 60%, kodukontori pidamisele viitava elektroonika valdkond 15% ja toidupoodide sektor 20%.
Samas on eriolukorra ajal olnud perioode, kus langus saatis valimatult kõiki kaubandusharusid. Lisaks iseloomustab eriolukorras tarbimist ka volatiilsus, mida mõjutas nii uudistevoog kui ka positiivsete COVID-19 diagnooside arv.
SEB Balti kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt: „Aasta 12. nädalast (algas 16. märtsil) alates näeme selget tarbimise hangumist. Kui mõni valdkond, näiteks transport, turism ja meelelahutus, hakkas epideemia levimisel juba varem pidurduma, siis eriolukorra väljakuulutamisega kaasnes seal järsk põhjakukkumine, mis saabus kohe peale 11. nädalal toimunud paanilist kokkuostulainet. Tarbimine saavutas madalpunkti lihavõtete eel, mida ei pidurdanud isegi eestlastele südamelähedase traditsiooniga seonduv reeglina veidi heldem tarbimine.“
Vaadates eriolukorra kulutamisstatistikat, on näha, et esimesel kuul tundis Eesti tarbija ennast väga ebakindlalt. Kulutamisargsuse tipp-punkt saabus perioodil, mil haiglaravi vajavate koroonahaigete arv saavutas haripunkti (umbes 12. aprillil ehk kuu pärast eriolukorra algust). Alles aprilli teisest poolest olid inimesed valmis suuremateks kulutusteks ja ostudeks ka igapäevaelust väljapoole jäävates valdkondades.
„Kui aga vaadata viimast paari nädalat, siis eriolukorra lõpus näeme olulist optimismi kasvu, millest saab loodetavasti tugev trend. Ka kaubanduskeskuste sulgemisest põhjustatud riidepoodide vahepealne 60-protsendiline langus taastus kaubanduskeskuste avamisel pea tavapärasele tasemele. Näeme ka kohvikute ja söögikohtade käibe taastumist, ehkki pisut aeglasemas tempos,“ lisas Lennart Kitt.
Eesti eratarbijate kaarditehingud
SEB korraldatud tarbijakäitumise analüüs hõlmas 2020. aasta 8.–20. nädalat, aluseks on võetud panga klientide kaarditehingud.
Kuna eriolukorra ajal on klientide huvi kordades kasvanud e-äri lahenduste osas, siis kolmel järjestikusel nädalal kutsub SEB kuulama virtuaalset loengusarja, kus oma ala eksperdid tutvustavad e-poe loomise põhitõdesid. Alates sobiva platvormi valimisest, kuni internetis turundamiseni. Loenguid on kokku kolm ja neid on võimalik kõigil jälgida Facebook Live vahendusel SEB Eesti Facebook lehel.
Lisainfo:
Julia Piilmann
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank
telefon +372 665 5340
GSM +372 5124 808
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post julia.piilmann@seb.ee
