SEB uuring: Kolmandik Eesti suurettevõtteid omavad juba kliimaüleminekukava
SEB Baltimaade finantsjuhtide uuringu põhjal on paljud suurettevõtted juba teinud esimesed sammud kliima üleminekuplaanide koostamisel, et valmistuda kestlikkusaruandluseks ja liikuda seeläbi kestliku majanduse suunas. Uuringus osalenud Eesti ettevõtetest on 34 protsenti juba välja töötanud kliima üleminekukava, samas kui Lätis ja Leedus on nende osakaal veidi väiksem, 25 protsenti.
Üleminekukava (climate transition plan) on strateegiline tegevusplaan, mis kirjeldab, kuidas ettevõtted kavatsevad liikuda kestliku majanduse suunas ja kohandavad oma tegevust kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks, järgides globaalseid kliimaeesmärke, eelkõige Pariisi kliimakokkulepet. Üleminekukava on üks osa kestlikkusaruandlusest, mida sel aastal koostavad suured börsiettevõtted ning järgmisel aastal suurettevõtted, kellel täidetud kaks kolmest kriteeriumist: aasta keskmine töötajate arv üle 250, aasta müügitulu üle 50 miljoni euro, varade maht üle 25 miljoni euro.
„Igal ettevõttel on oluline hinnata oma tegevuse mõjusid ja leida vastus küsimusele, kuidas näeb minu äri välja kliimaneutraalsel 2050. aastal. Hoolimata hiljutistest poliitilistest arengutest Ameerika Ühendriikides, jääb üleminek kestlikule majandusmudelile pikaajaliseks suunanäitajaks, edendades ettevõtete konkurentsivõimet,“ selgitas SEB korporatiivklientide jätkusuutlikkuse nõustamisjuht Jelena Torim.
„Hea üleminekukava hõlmab teaduspõhiseid ja kindla tähtajaga eesmärke kasvuhoonegaaside vähendamiseks, kusjuures heaks tavaks on kujunenud vahe-eesmärkide seadmine 2030. aastaks. Kava koostamisel on oluline hinnata, kuidas meetmete rakendamine on kooskõlas ettevõtte üldise finantsstrateegiaga ning Euroopa Liidu taksonoomiaga (EL-i kestlike investeeringute klassifitseerimissüsteem). Samuti tuleb tagada, et sidusrühmad on kaasatud kava väljatöötamisse ja elluviimisse,“ lausus Torim.
Balti ettevõtete kestlikkuse edusammud
SEB finantsjuhtide uuringu põhjal on 70 protsenti Eesti ja Läti ning 61 protsenti Leedu ettevõtetest juba loonud üleminekukava või vähemalt astunud esimesed sammud selle koostamiseks. Torimi arvates on see positiivselt üllatav. „Eesti ettevõtete kõrge aktiivsus üleminekukavade koostamisel võib olla põhjendatav meie majanduse lähedusega Põhjamaade turgudele, kus kehtivad kõrgemad ootused kestlikkuse tagamisele ja need teemad on juba ammu päevakorral," leidis ta.
Uuringu põhjal plaanib järgmise 12 kuu jooksul üleminekukava koostama hakata viiendik Eesti ettevõtetest, kusjuures Lätis plaanib sama 13 protsenti ja Leedus ligi neljandik. Üleminekukava ulatusest ei ole veel teadlik või ei plaani järgneva aasta jooksul seda koostada 10 protsenti Eesti, 18 protsenti Läti ja 15 protsenti Leedu ettevõtetest. On ka teatud valdkonnad, kus ettevõtted ei pruugi vajada ulatuslike üleminekukavade koostamist, kuna süsinikdioksiidi heide nendes majandusharudes on madal.
Kestlikkuse eesmärgid on finantseerijatega dialoogi aluseks
Enne eesmärkide seadmist on ettevõtetel oluline mõõta oma praegust süsinikujalajälge. „Täpne algtaseme hindamine annab selge ülevaate ettevõtte praegusest mõjust ning võimaldab tuvastada võtmevaldkonnad, kus on kõige suurem potentsiaal jalajälje vähendamiseks,“ rõhutas Torim. Ka SEB uuringu andmetel väljendas 51 protsenti Eesti suurettevõtetest vajadust investeerida süsinikujalajälje hindamisse järgmise 12 kuu jooksul. Võrdluseks, aastatel 2022-2023 rõhutas vajadust 46 protsenti Eestis intervjueeritud finantsjuhtidest.
„Üleminekukava eesmärgid, nagu süsinikuheite vähenemine, taastuvenergia osakaalu tõus või jätkusuutlike toodete osakaal portfellis võivad olla väärtuslikud vahendid dialoogis finantseerijatega. Need näitajad aitavad tõendada ettevõtte pühendumust kestlikkusele ja tagada parema ligipääsu rahastamisvõimalustele, sealhulgas rohelaenudele ja muudele kestlikkusega seotud finantstoodetele,“ lisas SEB korporatiivklientide jätkusuutlikkuse nõustamisjuht.
