Eesti autoturul pole kõik turuosalised võrdselt kannatada saanud

11.09.2020 - 13:00

Käesoleval aastal näeme Eesti autoturul viimase aastakümne kõige suuremat langust. Aprillis saavutas autoturg põhja umbes 65% langusega*, seejärel aga veidi taastus, näidates juulis vaid 15% langust. Augusti värsked tulemused aga ei tõota taaskord head ning üleüldine ebakindluse kasv võib panna potentsiaalseid autoostjaid lükkama ostud tulevikku.

Käesolev aasta algas automüüjatele suurepäraselt - jaanuari ja veebruari uute sõiduautode müüginumbrid tõotasid järjekordset head aastat ning prognoos andis lootust ka tagasihoidlikuks kasvuks. Märtsist aga muutus kõik ning järgnevad paar kuud näitasid enam kui 60%-list langust. Eriolukorra kehtestamisele reageeris autoturg koheselt ja müük kadus justkui päeva pealt. Seega ilmselt pole üllatav, et olukorra lahendusena nägid paljud ka eelkõige eriolukorra lõppu, mis annaks kasvõi esialgse signaali võimaliku taastumise kohta.

Üllataval moel sama kiiresti nagu turg reageeris märtsis, toimusid vastupidiselt kiired ja seekord positiivsed muutused juunikuus. Tehingud, mis olid edasi lükatud, vormistati ära ja uute autode ostu - ja liisingutaotluste mahud kerkisid taas eelmise aastaga võrreldavale tasemele.

Sellised suured turumuutused, mis on aset leidnud viimase poole aasta jooksul, on teinud automüüjate elu üsna keeruliseks. Kuid ka see periood ei ole kindlasti kõiki turuosalisi ühtlaselt tabanud ja ka selles kriisis on olemas omad võitjad ja kaotajad. SEB statistikale tuginedes langes rohkem eelkõige eraisikute ja väikeettevõtjate ostukindlus, suurfirmad aga jäid ka kriisi ajal tegutsema pigem tavapäraselt. Kindlalt saab väita, et kriisi tõttu vähem kannatanute seas on näiteks põllumajandussektor ja ka esmatarbekaupu tootvad ja müüvad ettevõtted. Suurema löögi all oli ja on jätkuvalt kogu turismi-, majutuse- ja toitlustusega seotud valdkond.

Turu ebastabiilne olukord ei ole aga muutnud klientide finantseerimistingimusi ning pank on endiselt valmis nii autode ostu finantseerima, kui ka pidama läbirääkimisi klientidega, kes vajavad maksepuhkust. Septembri seisuga on SEB liisingu maksepuhkuste arv vähenenud mõnekümneni, mida peame vägagi heaks finantskindluse näitajaks.

Näeme, et suvi on meie klientide jaoks tõesti positiivne olnud. Enamik vormistatud maksepuhkusi on läbi ja uute maksepuhkuse taotluste arv kahanenud nullilähedaseks. Samas, kuna tuleviku osas on endiselt palju ebakindlust, peame kõik oleme valmis edasistele turumuutustele kiiresti reageerima.