Ebaloogilisus kindlustusturul: kindlustust vajavad mehed ennast ei kindlusta, naised aga muretsevad üle
Euroopas on meeste suremuskordajad naistest kõrgemad pea kõikide peamiste surmapõhjuste vaates, kuid SEB kindlustusstatistika näitab selgelt, et just naised kindlustavad ennast meestest kordades sagedamini.
Euroopas on meeste suremuskordajad naistest kõrgemad pea kõikide peamiste surmapõhjuste vaates, kuid SEB kindlustusstatistika näitab selgelt, et just naised kindlustavad ennast meestest kordades sagedamini. Samuti erineb naiste kasuks ka valitud kindlustuskaitsete arv, mis on meeste omaga võrreldes oluliselt laiem. Naised kindlustavad ennast sagedamini ka kriitiliste haiguste vastu ning hoolitsevad selle eest, et õnnetusjuhtumi korral oleks kindlustatul võimalus saada taastumise ajal lisasissetulekut.
„Kõige levinuim surmapõhjus niinimetatud läänemaailmas on südame-veresoonkonna haigused (nt vererõhu, diabeedi ja suitsetamisega seotud haigused). Seejuures on nende haiguste puhul meeste suremuskordaja naiste omast umbes kaks korda kõrgem. Sama vahekord kehtib meeste kahjuks ka õnnetustest tingitud surmapõhjuste puhul. Traditsiooniliselt on paljud nii-öelda suurema terviseriskiga töökohad olnud rohkem meeste täita (nt sõjaväelased, tuletõrjujad, ehitajad). Meestel on juba oma soo tõttu suurem risk haigestuda ja surra südame-veresoonkonna haigustesse. Samuti näitab statistika, et mehed käivad ka tunduvalt vähem arstide juures oma tervist kontrollimas, ja kõik see kokku selgitabki, miks meeste tervisega seotud riskid on naistega võrreldes oluliselt kõrgemad,“ kommenteerib Confido üldarst Andreas Abel meeste ja naiste erinevust meditsiinilisest perspektiivist.
„Tänapäeva ühiskonnas ei ole enam võimalik selgelt välja tuua, kes on perekonnas peamine leiva lauale tooja, kuid selge on see, et meestele omased tervise ja õnnetusjuhtumitega seotud riskid on kõrgemad. See ei tähenda kindlasti seda, et naised peaksid kindlustamisel hoogu maha võtma – pigem saame oma kogemuste põhjal väita, et naiste käitumine oma elu kindlustamisel on vastavuses eksisteerivate riskidega kriitiliste haiguste ja õnnetusjuhtumite valdkonnas. Mehed aga peaksid kindlasti rohkem mõtlema selle peale, mida võib pere majanduslikule olukorrale tähendada nende haigestumine või töölt pikem eemalolek, ja võib-olla tasakaalustama mõnda riski kindlustuskaitsega,“ kommenteeris olukorda Eesti kindlustusturul SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaali juht Triin Messimas.
Lisainfo:
Julia Piilmann
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank
telefon +372 665 5340
GSM +372 5124 808
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post julia.piilmann@seb.ee
