2024 oli kapitaliturgudele tervikuna igati hea aasta
Maailma aktsiaturge koondav MSCI World indeks kerkis aastaga pea 20%, eurodes mõõdetuna aga 29%. Arenevad turud liikusid erisuunaliselt, USA ja Euroopa vahe kärises veelgi suuremaks ning nii Põhjamaad kui ka Baltikum liikusid külgsuunda.
Ladina Ameerikas domineeris Argentiina
Sellest mõlemale poole jäid arenevate turgude indeksid, mille kõikumisi soosivad suuresti valuutakursi muutused. Näiteks nii Mehhiko kui ka Brasiilia aktsiaturud liikusid aasta jooksul sisuliselt külgsuunda, kuid suur langus nii pesos kui ka realis viis eurodes mõõdetuna minema neljandiku indeksite väärtustest. Suurim üllataja Ladina-Ameerikast oli Argentiina, mille indeks baasvaluutas kerkis enam kui 172%. Madalam, kuid siiski silmatorkav oli 128%-ne kasv eurodes mõõdetuna. Suuresti on tõusu taga olnud muutus riigi poliitmaastikul, sest 2023 aasta novembris valitud presidendi Javier Milei ametiaeg on olnud üle ootuste edukas. Kuises võrdluses on suudetud inflatsiooni langetada 2.7%-ni ning pea terve 2024 aasta oli valituse eelarve tasakaalus.
USA ja Euroopa vahe kärises veelgi suuremaks
Arenenud turgudel investeerijate seas olid õndsad need, kes vaatasid ookeani taha. Koos reinvesteeritud dividendidega kerkis aasta jooksul Euroopa aktsiaturge kajastav Stoxx 600 pea 10%, jäädes enam kui kolm korda alla S&P 500 eurodes mõõdetud aastatootlusele. Euroopa maha jäämist põhjendas jahtunum majandus ning oluliselt väiksem tehnoloogia ettevõtete osakaal, mis suuresti võidutsesid tänu tehisintellekti ja AI buumile. Olulise panuse andsid ka seitse suurt, mille võrdsete osakaaludega indeks kerkis aasta jooksul pea 80% ning viimase kahe aasta koondtootlus on enam kui 250%.
Baltikum püsib endiselt soodne
Baltimaade ettevõtted kauplevad jätkuvalt magusate hinnatasemete juures. Küll aga on keeruline näha ettevõtete aktsiate seas suuremat hinnarallit kuniks meie kuri idanaaber jätkab sõjapidamist Ukrainas. Põhjamaade otsa vaadates nähakse seda probleemi kohati tühisema, kuid ka neil on omad kaikad kodarate vahel. Eeskätt hirmutab sinna investeerima eraisikute kõrge laenukoorem, mis positiivsete reaal intresside juures jätkab pingete lisamist finantssüsteemi. Seetõttu on nad aga ka ühed suurimad intressimäärade langusest kasusaajad.
Hoidkem silma peal valuatsioonil
2025 aastal, nagu ka varasemalt, tasuks investoril vaadata nende riikide ja sektorite poole, kus luuakse kõige enam väärtust. Esimesena tuleb ilmselt silme ette maailma parimaid ülikoole ja enim kapitali koondanud riik USA ning tema tehnoloogiasektor. See ei ole iseenesest vale, eriti kui uuel Valgesse Majja saabunud värvikal tegelasel peaks oma ettevõtlust ja just eriti USA ettevõtteid soosiv poliitika õnnestuma. Küll aga tasuks lühikest vaadet omaval investoril olla ettevaatlik, sest ajalugu on näidanud, et valuatsioon on siiski oluline. Kuna USA firmade valuatsioonid on jõudnud dodcom mulli aegsete tasemeteni, saab ettevõtetel järjest keerulisem olema oma kõrge hinnasildi põhjendamine.“
Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler
