Munadest ja majandusest
Kuigi munadepühad võiksid olla aeg, kus muremõtted majanduse osas meist kaugele jäävad, siis pole mitte kõik maailma rahvad ses osas võrdselt õnnistatud. Erinevalt ameeriklastes võivad eestlased sel kevadel koksida aga veel nii palju mune, kui süda lustib.
Munad on kuum teema
USA tollitariifide ja vabalanguses aktsiaturgude kõrval on majandusuudiste vallas tooni andnud veel üks kuum teema – need on munad. Kõigi muude väga tõsiste probleemide kõrval tundub see suisa jabur, kuid annab vist aimdust sellest, kuivõrd tõsine on olukord.
Milles siis mure seisneb? Eks ikka munade hinnas. Kõige kriitilisem on olukord Ameerika Ühendriikides, kus munad maksavad täna 60% rohkem kui aasta tagasi. Praktikas tähendab see, et tosina munade eest tuleb täna USA supermarketis välja käia pea 6 dollarit, samas kuiaasta tagasi sai sama koguse mune soetada vähem kui 4 dollari eest. Võrdluseks – kuigi kurdame ka Eestis kallite hindade üle, siis munasõbra jaoks elame tõelises paradiisis. Mune müüakse meil küll tavaliselt 10 kaupa, kuid paremal juhul saab sellise karbi kätte isegi alla 2 euro eest.
Kullahinnaga munad pole kaubandussõja tulemus
Ühendriikide kurbade munapühade peasüüdlane pole siiski Donald Trump, vaid hoopis linnugripp. Selle suurem puhang algas pihta 2024. aasta kevadel ja pole siiani suutnud raugeda. Pandeemia tulemusena on ainuüksi sellel aastal hukatud 43 miljonit kana. Nagu teame majandusõpikust – kui nõudlus püsib samal tasemel ja pakkumine väheneb on tulemuseks hinnatõus. Tõsi, kallimatel hindadel on mõju ka nõudlusele ja munade tarbimine on seetõttu mullusega võrreldes vähenenud 10%. Proteiini proovitakse hankida nüüd teistest allikatest ja munadepühade eel olla ebaproportsionaalselt palju suurenenud ka plastmassist munade ostmine. Ilmselgelt pole tarbimise vähenemine olnud küll piisav, sest hinnad näikse aina ülespoole rühkivat. Ühendriikide rekordiliste hindade tõttu on nüüd lisaks immigrantidele ja narkootikumidele hakanud üle Mehhiko piiri saabuma ka illegaalsed munad – jääme ootama presidendi jõulist reaktsiooni? Muuseas, enne suurt kaubandustüli, pöördus USA põllumajandusagentuur suisa ametlikult mitme Euroopa riigi poole, et need suurendaksid kriisi leevendamiseks munade eksporti. Eurooplased sellest pakkumisest otseselt ei keeldunud, ent et linnugripp on räsinud ka Euroopat, siis ei ole ka siin munadest just üleküllus.
Kas Vene-sõbralik välispoliitika teeb munad kallimaks?
Euroopas saaks munahindade teemal luua põnevaid vandenõuteooriad. Nimelt on nende hinnamuutused olnud riikide lõikes väga erinevad. Mõnes riigis küündib hinnatõus lähedale USA numbritele, enamuses jääb lähedaseks üldisele inflatsioonile ja mõnes on munad suisa odavnenud. Suurimat vandenõu võiks munahindadest rääkides näha tõigas, et hinnatõus on kõige valusamalt puudutanud riike, mille juhtpoliitikud on evinud üsna Vene-sõbralikke seisukohti. Nimelt on suurima hinnatõusu osaliseks saanud Euroopas Tšehhi, kus munahinnad on aastaga tõusnud 45%. 30% munahindade tõusuga ei jää kaugele maha ka Slovakkia ning Ungaris on need aastaga kallinenud 26%. Kas tegemist on Euroopa majandus- ja välispoliitikat kureerivate kurjade baltlaste kättemaksuga?
Euroopa suurriikidest on hinnakasv olnud kõige jõulisem Hispaanias, kus munahinnad on aastaga kasvanud 11%, samas kui Itaalias on tõus piirdunud 4,6%ga ja Saksamaal kõigest 2,2%ga. Prantsusmaal on munahinnad aastaga aga isegi pisut vähenenud. Viriseda ei tohiks ka eestlased – siin on munade aastane hinnatõus olnud 0,9%, samas kui kohvi ja šokolaad on aastaga kallinenud 30%. Ratsionaalne eestlane peaks siit järeldama, et šokolaadimunadele peaks neil pühadel kindlasti kanamuna eelistama.
Eestlaste munaisu ületab kodumaise tootja võimekust
Nagu ilmneb Statistikaameti sellenädalasest teatest, siis on munad tähtsal kohal ka Eesti majanduses. Nende arvepidamise põhjal toodeti Eestis 2024. aastal 189,5 miljonit muna, mis on umbes 6% enam kui aasta aega tagasi. Munade kogutarbimine kasvas sama ajaga 9%, ulatudes 356 miljonini. Tähelepanelik lugeja võib siit järeldada, et kodumaiste munade osakaal annab kogutarbimisest vaid poole ehk ligi iga teine Eestis söödud muna on imporditud. Vähemalt tarbija jaoks on kodumaine muna muutunud õnneks suhteliselt kättesaadavamaks, sest importmunade hinnad on viimasel ajal tõusnud enam kui kümnendiku võrra. Kui muna pole just kodumaine, siis vähemalt väga kaugelt ta siia reeglina ei saabu – valdavalt on need pärit Lätist ja Leedust, kuid vahel ka Poolast või Ukrainast. Kohalikele tootjatele välismaine odav konkurents mõistagi ei meeldi, seda eriti olukorras, kus poekettidele meeldib võistelda kõige odavama muna auhinna nimel, mis tootjate marginaali kohati suisa miinusesse võib viia.
Jõukad eestlased on valmis ostma aina kallemaid mune
Õnneks on Eesti tarbija aina rikkam ja nõus kanade heaolu nimel soetama mune ka USAga võrdväärse hinna eest – seda siis juhul kui kana pole surutud pisikesse puuri, vaid on elanud vaba ja õnneliku elu. Suured jaeketid on peagi lubanud puurikanade munade müügist hoopis loobuda. Vähemalt esialgu jääb kodumaine muna siiski kättesaadavaks ka lihtsa inimese jaoks, sest puurikanade pidamise keelustamist plaanitakse Eestis alles aastal 2035.
Olgu tulevikuga kuidas on – vähemalt neil pühadel saab eestlane endale lubada täpselt nii mitu muna kui kõhtu mahub või kolesteroolitase veres lubab. Mõtleme siis sel õndsal hetkel ka vaeste ameeriklaste peale, kes sel kevadel tõelisi kuldmune peavad koksima.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
