Põllumajandus: väljakutsed ja võimalused

Volatiilsus on põllumajandussektori uus normaalsus. Viimased kaks saagiaastat on teraviljakasvatajatele olnud rängad ja seda peamiselt tulenevalt ilmastikust. Lisaks muudele, juba ületatud väljakutsetele nagu Covid ja geopoliitilised kriisid, on täna täiendavalt lisandunud ettearvamatu president Trump.

Maailma toiduainete hinnaindeksid on alates 2024. aasta algusest kulgenud tõusvas trendis, kuid tänaseks tundub, et uus tasakaalupunkt on saavutatud. 

Ehk väljakutseid jätkub, kuid sektor on asendamatu ja toidujulgeoleku vaatest ülioluline. Talv on möödunud, esimesed kevadekuulutajad on kohal ja tundub, et taliteravilja talvitumine möödus edukalt ehk positiivne eeldus käesolevaks saagiaastaks on loodud!

Ilmastik kui volatiilsuse võimendaja
Nagu varem mainitud, on viimased aastad olnud teraviljakasvatajatele rohkelt väljakutseid esitav. Saagikust on mõjutanud madalad, kuid teisalt ka liialt kõrged temperatuurid ning sademete vähesus. 

Üllatuslikult on põud Baltikumis kujunenud suuremaks probleemiks, kui seda näiteks Euroopas keskmiselt – eriti paistab silma 2023. aasta, mil põuast mõjutatud pindala oli Leedus 30%, Eestis 15% ja Lätis 10%, samas Euroopas keskmisena kõigest 4%. 

Kuid kesk-pikas perspektiivis võiksid siiski meie piirkonna teraviljatootjad olla eelisseisus. Tuginedes Euroopa Keskkonnaagentuuri prognoosile, võiks Baltikumis nisu saagikus järgneva 30. aasta vaatest kasvada kuni 10%, samas Lõuna-Euroopas oodatakse samal võrdlusperioodil oluliselt tagasihoidlikumat kasvu, mõnes piirkonnas sootuks langust.

Rohelepe ja keskkonnateadlik majandamine
Rohelepe ja keskkonnateadlik majandamine on jätkuvalt aktuaalne ja oluline teema ning tugevalt fookuses. Soovitakse, et põllumehed vähendaksid oma keskkonnajalajälge, kuid tee, kuidas selleni jõuda, on veel lahtine ning teadmatust selles valdkonnas palju.
Euroopa Komisjon tegi hiljuti muudatusettepaneku, eesmärgiga vähendada EU nõuete keerukust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, suunates fookuse kõige suurematele osapooltele, kellel on tõenäoliselt ka kõige suurem mõju kliimale ja keskkonnale. Uuendatud „scope“ hõlmab ettevõtteid, kellel on vähemalt 1 000 töötajat ja käive vähemalt 50 MEUR. Ehk oodata võiks aruandlusmahu ja bürokraatia vähenemist, kuid tegemist on alles esialgse ettepanekuga, nii et jääme äraootavale seisukohale

Toidujulgeolek ja isevarustatus
Toidujulgeoleku ja varustuskindluse olulisust on näidanud nii koroonakriis kui ka sõda Ukrainas ehk see on muutunud strateegiliselt oluliseks küsimuseks. Baltikumi isevarustatuse tase on piima ja teravilja vaatest tugev, ületades tarbimist, samas enamike teiste põllumajandussaaduste puhul on arvestuslik tarbimine suurem kui kodumaine toodang. 

Eestis ulatub toorpiimaga isevarustatus lausa 190%-ni, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 116–118%. Euroopa teravilja ekspordist moodustab Baltikum 15-20% ning  traditsiooniliselt on Eesti teravilja ekspordis esikohal nisu, millele järgneb oder. Suurem osa meie viljaekspordist liigub Aafrikasse.

Tootmise ja finantsvõimenduse dilemma
Põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkus sõltub suuresti tootmise efektiivsusest,  finantsvõimekusest ja investeeringute ajastusest. Eestis on haritava maa hind viimase kümne aastaga kolmekordistunud. Tulenevalt piirkonnast, jääb hetkel viljaka põllumaa hektari hind valdavalt vahemikku 6 000–9 000 eurot. Sellest tulenevalt on uute tootjate sisenemine sektorisse äärmiselt keeruline, kuna eeldab suuri investeeringuid ja pikk tasuvusaeg pigem heidutab. Näitena võiks tuua, et kui osta hektar põllumaad maksumusega 8 000 eurot ja kasvatades seal teravilja, oleks maa tasuvusaeg keskmiselt ~25 aastat. 

Sellest tulenevalt näeme selles sektoris arvatavasti ka tulevikus pigem konsolideerumist, kuna suurte tootjate kasumlikkus, likviidsus ja kapitaliseeritus on selgelt paremas seisus kui väiksematel.

Innovatsioon ja kohanemisvõime
Baltikumi põllumajandussektor paistab silma kohanemisvõime poolest. Näiteks on Eestis viimase 20 aasta jooksul saagikusnäitajad oluliselt tõusnud ning piimatootmises oleme väljalüpsi vaatest Euroopa absoluutses tipus. Selle saavutamiseks on tehtud olulisi ja suuri investeeringuid, kuid vaatamata sellele, mõjutab sektori käekäiku jätkuvalt enim ilmastik ja turuhindade kõikumine, kuna põllumees on turul hinnavõtja mitte kujundaja.

Põllumajanduses on volatiilsus saanud uueks normaalsuseks. Sellega kohanemine nõuab paindlikkust ning teadlikku ja tarka juhtimist. Ilmastikuolud, toidujulgeolek, rohelepe ja keskkonnateadlik tootmine on võtmeteemad, millega tuleb arvestada. Ehkki väljakutseid jätkub, oleme tuleviku osas positiivselt meelestatud, sest meie põllumeeste edumeelsus, kohanemisvõime ja innovaatilisus sisendab usku, et sektor säilitab oma tähtsuse ja jätkusuutlikkuse ka muutuvas keskkonnas.

Andrus Mägi
SEB põllumajandussektori kliendihaldur