2024. tootlus tõi pensionikogujale sama palju raha kui eelnevad 22 aastat kokku

Pensioni kogujatele tõi eelmine aasta rekordilisi tulemusi, kuid pilk ei tohiks vaid tahavaatepeeglisse jääda, leiab SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev.

Peale maailma aktsiaturgude üle 17% suurust tõusu 2023. aastal, julgesid vähesed loota sarnase tulemuse kordumist järgneval aastal. Tehisaru buum aga ägenes ja kardetud majanduse jahtumine jäi ära. Maailma aktsiaturgude +25% tõus 2024. aastal tuli suuresti USA suurettevõtetest, veidi aitas ka dollari tugevnemine. Euroopa aktsiaturud tõusid aastaga kõigest 11% ning arenevad turud umbes 14%. Kodune Tallinna börsiindeks jäi aga paari protsendiga miinusesse.

Eesti pensionifondide tootlust mõjutab enim maailmas ja eriti USA aktsiaturul toimuv.

Eesti pensionifondide hinnaliikumist kajastava Eesti pensioniindeksi (EPI) liikumine lõppenud 2024. aastal ja mõned valitud sündmused poliitikas, majanduses ja finantsturgudel.
 

Ühe aastaga 22 aasta tulemus

Eesti kogumispensioni algusaastatel oli üksjagu nurinat fondide tootluste osas ja ringlesid linnalegendid kõigest paarikümnest eurost, mida teine sammas pensionieas lisaks andvat. Aastatega on aga pensionisüsteem muutunud ning inimestel on kogunenud suuremad pensionivarad. Võib öelda, et lõppenud aasta tõi keskmisele pensionikogujale rohkem raha kui kõik eelnenud 21 aastat ja seitse kuud kokku.

Graafikul on näha, kui palju tõi fondi tootlus lisaeurosid keskmise palgaga pensionikogujale aastatel 2003-2024. Lõppenud aasta lisas sellisele kogujale 3647 eurot, mis on umbes samapalju, kui eelnenud 22 aastaga kokku (3917 eurot).
 

Pensionikogumise eripära on, et algusaastatel on kogunenud summad väikesed ja tootluse mõju rahalises vääringus on samuti väike. Mida suuremaks kasvab pensionivara, seda rohkem on näha tootluse mõju pensionikoguja rahalisele seisule.

Viimase aasta kõrgem tootlus tuleb siiski ka asjaolust, et pensionifondide investeerimispiirangud on aastatega leevenenud ning tasud langenud. Eesti pensionifondidel on 2025. aastal üsna vähe ühist pensionifondidega aastal 2002.

Joonis annab meile aga ka teise sõnumi – mida lähemal pensionieale, seda rohkem mõjutab kogunenud pensionivara negatiivne tootlus. Seetõttu soovitatakse küpsemas eas liikuda tasapisi rahulikemasse pensionifondidesse. Paljude Eesti pensionifondide nimedest võib leida viiteid vanusele, mis teeb sobiva riskitasemega fondi valimise lihtsamaks.

Kõik SEB fondid kasvatasid vara inflatsioonist kiiremini

Koguni neli SEB pensionifondi kasvatasid osaku väärtust aastaga üle 20%. Võrdluseks oli tarbijahindade tõus Eestis lõppenud aastal Statistikaameti esialgsetel andmetel 4,1%. Tootluste tabeli eesotsas olid indeksfondid, mis olid pidevalt maksimaalselt aktsiaturgudele investeeritud.
 

Tegemist on mineviku lühiajaliste tootlustega. Pikemate ajavahemike tootlusi vaata SEB veebilehelt. Tuleviku tootlused võivad olla mineviku tootlustest madalamad või kõrgemad.

Aktiivselt juhitud pensionifondid tegid tubli tulemuse, kuid jäid aasta kokkuvõttes indeksfondidele tootluses alla. Peamised põhjused olid meie liigettevaatlik positsioneering ning aktiivsete fondide laiem varaklasside valik – osa portfellist on investeeritud kodupiirkonna varadesse (näiteks Eesti iduettevõtted ja Eesti metsamaa) ning samuti võlakirjadesse ja kinnisvarasse. Ei kinnisvara ega metsamaa hinnatõus pole saanud viimastel aastatel vastu USA tehnoloogiasektori rallile. Samas on pikemas vaates hea, kui fondi tulemused toetuvad laiemale pinnale kui vaid üksikud USA suurettevõtted.

Pensionikeskuses saab ülevaate pensionifondidest ka riskiklasside kaupa. Keskmise riski kategoorias saavutas kõigi fondivalitsejate lõikes parima tulemuse SEB pensionifond 55+. Kõrge riski grupis oli SEB indeksfond teine ja SEB aktiivselt juhitav fond kuues, jättes seljataha ka kaks indeksfondi. Ka madala riski kategoorias tegi SEB pensionifond 65+ tubli tulemuse, olles muuhulgas eespool selle grupi ainsast indeksfondist.

Möödunud aastal lisasime SEB aktiivselt juhitavatesse pensionifondidesse kolm uut börsivälist fondi:

•    Superangel Two iduettevõtete fond
•    SEB Private Equity Global Direct III börsiväliste kasvuettevõtete fond
•    Schröders Global Innovation XI börsiväliste kasvuettevõtete fond

Aasta jooksul lisasime aktiivselt juhitud fondidesse mitmeid kohalikke võlakirju:

•    LHV 6% 2034
•    LHV 5,375% 2028
•    Nortal Euribor+3,15% 2029
•    Eesti Energia 7,875%
•    Luminor 4,042% 2028
•    Siauliu Bankas 4,853% 2028
•    Siauliu Bankas 8,75%
•    Citadele Banka 5% 2026

…ning uusi ja huvitavaid võlakirjafonde:

•    Robeco Euro Credit Bond
•    Robeco High Yield Bonds
•    Fair Oaks Dynamic Credit Fund
•    Schroder EURO Corporate Bond
 

Ka pensioni indeksfondide portfellides oleme teinud muudatusi, otsides uusi ja madalama kulumääraga ETF-e ja indeksfonde. Võrreldes indeksfondide stardiga aastal 2016, on nüüdseks kõik portfelli komponendid SEB pensionifondis indeks vahetatud uute, soodsamate ja jätkusuutlikumate vastu. Jätkusuutlikkuse all ei pea me silmas kitsalt keskkonnaaspekte, jätkusuutlikkust järgivate fondide portfellidest on välja jäetud ka näiteks ettevõtted, kelle käitumine töötajate, koostööpartnerite või riigi suhtes ei ole olnud eeskujulik. Jätkusuutlikkuse aspekte järgivad nii SEB indeksfondid kui aktiivselt juhitavad fondid.

Alustame uut aastat optimistlikult

Lühiajaliselt ilmselt jätkuvad senised trendid – aktsiaturud edestavad võlakirjaturge ja USA edestab Euroopat ja arenevaid turge. Viimastel kuudel ja eriti peale presidendivalimisi on USA aktsiatesse liikunud palju uut raha ja see on muutnud positsioneeringu üsna agressiivseks. Kui kõik on ennast juba USA aktsiaid „täis ostnud“, tekib küsimus, kust tuleb täiendav nõudlussurve? Aktsiaturgude suurimate ettevõtete käekäiku suunab USA tarbija ja seetõttu on ülioluline sealsel tööturul toimuv. Hetkel on tööhõivega ja tööpuudusega asjad hästi, kuid on märke nõrgenemise suunas. Samuti on turud veendunud, et Trumpi majanduspoliitika on ettevõtlussõbralik ning eelarvepoliitika turge soosiv. Siin aga võib tulla üllatusi ja hetkel ei ole aktsiaturud selliseid üllatusi hindadesse sisse arvestanud. Suur küsimärk on Euroopa. Majandusindikaatorite poolelt ei ole siin hetkel palju rõõmustavat, kuid Venemaa sõja lõpp ja Ukraina ülesehitustööd võivad Euroopale tuua uue hingamise.

Oleme viimastel aastatel harjunud USA suurettevõtete aktsiate edulooga, kuid mitte alati pole see olnud nii. Vaadates ajalukku, tõid 1982-1988 parima tulemuse Jaapani aktsiad, 1993-1998 olid eesotsas Euroopa aktsiad, 2001-2010 särasid arenevad turud ning viimasel 15 aastal on parima tulemuse teinud USA aktsiad. Järgmise kümne aasta staarid võivad tulla uutelt turgudelt. Oluline on portfelli loomisel mitte jääda kinni tahavaatepeeglisse.

Eeltoodud teave on üksnes informatiivne ning seda ei tohi tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Ühtegi investeerimisotsust ei tohiks teha üksnes siin esitatud teabele tuginedes. Investeerimistoodete eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta.

SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu pensionifondi prospekti ja põhiteabega ning vajaduse korral registreeru nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.