5 viga, mida investorid sageli teevad
SEB uuringu järgi tegeleb investeerimisega 51% eestimaalastest ning vaid 3% neist peavad enda teadmisi erinevatest finantsinstrumentidest ja nende riskidest väga heaks. Vigade tegemine investeerimisel ei ole ebatavaline algajate ega isegi kogenud investorite seas. Milliseid vigu tihti tehakse ja kuidas neid vältida, selgitab SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht jaepangas Elisabet Visnapuu.
1. Oma portfelli ja turu liikumiste liiga sage jälgimine
Pikaajaliste ja perioodiliste investeeringute tegemisega kaasneb sageli pidev huvi jälgida, milline on hetkeseis. Kuigi enamasti seatakse enne investeerimisega alustamist eesmärgid ja ennustatakse, millal nendeni jõutakse, siis tekib sellele vaatamata kihk oma finantsidel pidevalt silma peal hoida. Kuigi majandusuudiste jälgimine ja finantsturu teave on olulised, siis ei ole see tegevus passiivsete investeeringute puhul vajalik.
Oma investeerimisportfelli väärtuse pidev jälgimine võib tekitada ärevust ja ülearuseid küsimusi. Liigsed emotsioonid, mis võivad kaasneda investeeringute väärtuse tõusu või langusega, on lõpuks hoopis väsitavad ning see võib investeerimise muuta ebameeldivaks kogemuseks.
Mida rohkem on emotsioone, seda suurem on tõenäosus, et ebasoodsate asjaolude korral tehakse kaalutlemata vale otsus ja loobutakse valitud investeerimisstrateegiast. Eriti kui alguses investeerimisportfell "punaseks" minema peaks, võib tekkida tahtmine investeeringud liiga vara maha müüa, analüüsimata ja aru saamata, millist väärtust need aastate jooksul tegelikult luua võiksid.
Loomulikult ei tohiks oma investeeringuid täielikult unustada, kuid passiivse investeerimise korral võib portfelli muutuste igapäevane jälgimine ja analüüsimine tuua rohkem kahju kui kasu.
2. Investeeringutele ei anta aega
Teine levinud viga, on see, et ei lubata oma investeeringutel enda heaks töötada. Kui investeeringute väärtus langeb, kardetakse veelgi suuremat kaotust ning kiirustatakse müüma. Seeläbi aga võidakse kanda hoopis suuremat kahju. Sama kehtib ka investeeringute kasvades - kiirustatakse müüma ning seetõttu võib teenitav kasum olla tagasihoidlikum kui oleks saadud oodates ning püstitatud investeerimiseesmärki järgides.
Kui püüda investeeringute väärtuse muutusest raha teenida ning pidevalt osta ja müüa, siis seda nimetatakse investeerimise asemel hoopis spekuleerimiseks. Spekuleerimine ei ole iseenesest halb asi, kuid see on kõrge riskiga investeerimisstrateegia, mis nõuab turu head tundmist.
Soovitatav on spekuleerida ainult selle osaga investeeringust, mida ei oleks kahju kaotada. Perioodiliste investeeringute eesmärk peaks olema kapitali kogumine, mis pikemas perspektiivis muutuks passiivse sissetuleku allikaks.
3. Trendide tagaajamine
Tänapäeval on sotsiaalmeedia täis igasuguseid näpunäiteid selle kohta, kuhu, kuidas ja millesse investeerida. Arvamusliidrite ja uudisteportaalide poolt kirjeldatud trendide tagaajamine ilma omapoolse kaalumiseta võib tihtipeale olla üsna sirge tee kaotuseni. Kui kõik on trendist teadlikud, on sinna sageli juba liiga hilja investeerida ja kiiret kasumit teenida.
Pikaajalise investeerimisstrateegia valimisel on oluline teada, et iga lühiajalist muutust turul on keeruline ennustada ja selgitada, sest sageli on need juhuslikud ja võivad põhineda investorite seletamatul käitumisel.
Pikaajalise investeerimise puhul tasub silma peal hoida pikaajalistel prognoosidel, mis on palju väärtuslikumad kui lühiajalised kõikumised turul.
4. Vajaliku raha investeerimine
Kui raha on tarvis koguda mõne suurema ostu jaoks, üritatakse ikka leida viise, kuidas seda teha võimalikult efektiivselt ning kiirelt. Ühe ideena kasutataksegi kogutud raha investeerimist. Investeerimisega käivad aga alati kaasas riskid. Raha on küll võimalik kiiremini kasvatada, kasutades selleks näiteks fikseeritud tulumääraga väärtpabereid ja kõrge reitinguga võlakirju, kuid kuna sellised väärtpaberid on väga kõrge riskiga, ei pruugi see õnnestuda.
Kui planeeritud väljamineku aeg on käes, võib selleks vajaminevate investeeringute müümise aeg olla ebasoodne ja investeeringute väärtus olla vähenenud. Seega tuleks valida investeeringu mahamüümise ja kahju kandmise või ostu edasilükkamise vahel. Just seetõttu ei ole hea mõte investeerida raha, mida on vaja näiteks aasta või kahe pärast.
Üldiselt on soovitatav alustada investeerimist peale seda, kui on kogutud teatav rahaline puhver, näiteks kolme kuni kuue kuu vajalike kulutuste summa. Investeerimise puhul on keeruline kindlalt prognoosida, mis ees ootab ja millised väljakutsed teele sattuda võivad.
5. Investeeringute edasilükkamine
Vaatamata erinevatele hirmudele teha valesid otsuseid, on suurim viga karta ja sellest tulenevalt üldse mitte midagi teha. Või oodata investeerimisega alustamiseks soodsat ja täiuslikku päeva – see on tänane päev.
Tõsi on, et kõige keerulisem on investeerimise puhul just algus. Investeerimisteekonnal saavad kõik vead väärtuslikeks õppetundideks, millest on kasulik õppida nii vara kui võimalik.
Kui hakata vähehaaval perioodiliselt investeerima, siis on võimalus koguda kapitali, mis võib tulevikus saada rahalise kindluse aluseks.
SEB tarbijauuring toimus 2024. aasta mais ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18-59 aastat.
Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda väärtpaberi tingimuste ja muu olulise teabega, investeerimisega seotud riskidega ning hinnata investeeringu asjakohasust ja sobivust. Investeerimisega võib kaasneda maksukohustus. Üldine teave investeerimise ja väärtpaberite kohta on kättesaadav AS-i SEB Pank investorkaitse veebilehelt: Investorkaitse | SEB. Küsimuste korral tuleks pöörduda panga klienditeenindaja või oma maksu-, finants- või õigusnõustaja poole.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee
