Erik Laur: pulli jalad Wallstreetil värisevad

Kõhklus tehisintellekti tulususes ja tehnoloogia ettevõtete kõrgetes valuatsioonides viis USA aktsiaturgu juuni keskelt tehtud rekordtasemest pea 5% suurusesse langusesse. Kui peale USA Föderaalreservi juhi Jerome Powelli kommentaare ja tehnoloogiahiiu Meta tulemusi tundus, et investorid on rahunenud ja oma usu tehnoloogia ettevõtetesse taastanud, siis makronumbrid maailma suurima majanduse osas on hirmu turgudele tagasi toonud. Mis on juhtunud tehnoloogia ettevõtetega ja USA majandusega ning kuhu see meid viimas on? 

Rohkem intressilangetusi soosib väikeettevõtteid 

Nõrgemad tulemused USA majandusest hakkasid turuosalistes tekitama tunnet, et varasemalt prognoositud vähem kui kahe intressilangetuse asemel võib see aasta lausa kolm kärbet tulla. Odavam raha hind soosib neid, kes kasumi teenimiseks on suurema laenukoormaga opereerimas. Teadupärast on sedasorti palju väike ettevõtteid. Kui USA seitsme suurima firma keskmine laenu suhe ettevõtte väärtusesse on 4%, siis Russel 2000 indeksisse kuuluvatel ettevõtetel on see näitaja keskmiselt 11 korda suurem. Kolme intressilangetuse ootuses on väikeettevõtete aktsiatesse voolanud hulganisti kapitali, mis on indeksi pannud enam kui 11% tõusma. Osa sellest kapitalist on tulnud ka suurte tehnoloogia firmade arvelt, kui Maagiline Seitsmendik on oma tipust juuli lõpuks langenud 13%. 

Tehisintellekti osas püsib kõhklus 

Tulemuste hooaeg on alanud väga tegusalt investorite jaoks. Üheks silmapaistvamaks ettevõtjaks on kujunenud Google emafirma Alphabet, mis ületas turu ootusi pilveteenuste kui ka otsingumootori müügituluga, kuid valmistas investoritele pettumust tehisintellekti tasuvuse osas. Viimane jäi aga investorite kõrvu olulisemalt püsima, mille tulemusel langes ettevõtte osakuväärtus 5% võrra järgmisel kauplemispäeval. Küll aga olid investorid rõõmsad Meta tulemuste üle, mille aktsia kerkis päevaga enam kui 10% peale tulemuste avaldamist. Peamiseks rõõmusõnumiks oli mõistagi AI, mille abil on suudetud oluliselt suurendada oma suunatud reklaamide müüki. Peamiselt kasutab ettevõte AI-d, et paremini määrata kus ja millal oma klientide reklaame näidata. 

Juulis alanud langus ei tulnud ootamatult 

Juuli neljandaks kauplemisnädalaks oli S&P 500 enam kui 350 kauplemispäeva suutnud 2% või suuremat päevasisest langust vältida. Viimati olid turud sedavõrd järjepidevad enne 2008 aasta globaalse finantskriisi algust. Samuti on ka indeksi kontsentreeritus muutunud hirmuäratavalt paari suurettevõtte keskseks. 10 suurimat ettevõtet moodustavad enam kui 30% indeksit. Viimati nägime sedavõrd suurt kontsentreeritust enne dotcom mulli lõhkemist. Samuti on USA turg ebameeldivalt kalliks muutunud. Hea asja eest tulebki palju maksta, see on arusaadav, kuid kas 25 kordne hinnakasumi suhe veidi palju pole küsitud? Kui jätta vahele koroonakriisile järgnenud ralli, kus kõik sotsiaalse eluga kaasas käivad kulud asendati aktsiaturule paiskamisega, oli viimati USA turg sama kallis 2000ndate alguses. 

Mis saab edasi? 

Kui praeguseks on investoritel natukene enesekindlust taastunud tehisintellekti osas, siis USA majanduse edasine vaade on veel lahtine. Möödunud nädala lõpus jätkus turgudel langus ja seda peamiselt USA makronäitajate tõttu. Aasta üks kõrgemaid töötutoetuste arv ja langus tööstussektoris on osa investoreid pannud mõtlema, et ehk on Föderaalreserv intresside langetamisega hiljaks jäänud, mille tulemusel võib kõrge raha hind viia maalima suurima majanduse surutisse. See läheks vastuollu aga praeguse turgudel valitseva narratiiviga, mille kohaselt nähakse, et Fed suudab surutise ära hoida ning saada inflatsiooni kontrolli alla pehme maandumise läbi. Eriti testis seda teesi reedel saabunud USA tööturu statistika, mille kohaselt oli töötus oodatust suurem (4.3% vs 4.1% ootus) ning uusi töökohti loodi 35% võrra vähem kui ennustati. 

Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler

Lisainfo:

Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 5560 9962  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee   
www.seb.ee