Kas kodulaenu intressi fikseerimise aeg on lootusetult möödas?
Kodulaenu intressi fikseerimisele mõeldakse tavaliselt siis, kui euribor tõuseb, et vältida tulevikus laenumaksete suurenemist. Hetkel sellist ootust pole ja erinevate hinnangute kohaselt võib euribor selle aasta lõpuks langeda 3%-ni ning järgnevatel aastatel vahemikku 2,2-2,7%. Seega kui täna oodatakse pigem euribori langust, siis kas tasub üldse rääkida kodulaenu intressi fikseerimisest?
Miks tasub kodulaenu intressi fikseerimist siiski kaaluda?
„Hetkel on fikseeritud intressimääraga kodulaenu leping kliendi jaoks lepingut sõlmides soodsam kui fikseerimata ehk ujuva intressimääraga laenuleping,“ märkis SEB juhatuse liige ja jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.
Näiteks kui klient ja pank lepivad kokku kodulaenu riskimarginaalis 1,59%, klient valib ujuva intressimääraga lepingu ja baasintressimääraks 6 kuu euribori, mis 13. augustil oli 3,441%, siis on kliendi makstav kodulaenu intress kokku 5,031%.
Kui aga klient sõlmib samal päeval kodulaenu lepingu ja fikseerib intressi näiteks viieks aastaks, siis lisandub panga pakutavale riskimarginaalile baasintressimäär 2,48%. Seega on kliendi kodulaenu intress kokku mitte 5,031%, vaid 4,07% (1,59% + 2,48%) ehk see on kliendi jaoks antud hetkel soodsam.
Isegi kui klient otsustab sel hetkel fikseerida kodulaenu lepingus intressi lühemaks ajaks kui viis aastat, on intress kokku soodsam kui 6 kuu euriboriga seotud ujuva intressimääraga leping.
Tuleb tähele panna, et fikseeritud intressimäärade pakkumine muutub igapäevaselt, seega homme kodulaenu intressimäära fikseerides võib pakutavate fikseeritud intressimäärade tase olla juba muutunud. Lisaks tasub meeles pidada, et juhul, kui euribor muutub, siis muutub selle võrra ka ujuva intressimääraga lepingu laenumakse.
„Rõhutan ka, et euribori võimalike tuleviku tasemete prognoosid on siiski kalkuleeritud ennustused ehk tegelikult pole täielikku kindlust, milliseks näiteks 6 kuu euribori tase mõne aasta jooksul kujuneb. See sõltub majanduskeskkonnast, inflatsioonist ja sellest, milliseid otsuseid teevad nende näitajate põhjal keskpangad,“ rääkis Leppänen.
Võib juhtuda midagi, mis baasintressimäärasid kas oluliselt tõstab või langetab. Kui peaks juhtuma viimane, siis võib fikseeritud intressiga kodulaenu leping osutuda kliendi jaoks ka kulukamaks kui ujuva intressimääraga leping. Seega ennustuse põhjal otsuse tegemine tähendab alati ka riski võtmist.
Milliste riskidega tuleb intressi fikseerimisel veel arvestada?
Kui kodulaenu võtja soovib sel perioodil, mil kodulaenu intress on fikseeritud, näiteks laenu ennetähtaegselt kas täielikult või osaliselt tagastada, lühendada fikseeritud intressiperioodi või muuta fikseeritud intressimäära taas ujuvaks, siis sellega võivad kaasneda täiendavad kulud.
„Nendeks kuludeks võivad olla näiteks lepingu muutmise tasu ja ka intressivahetasu. Viimane tähendab seda, et kui klient soovib lepingus teha muudatusi ja kodulaenu lepingus fikseeritud intress on kõrgem kui sellel hetkel turul pakutav intressimäär, tuleb kliendil see vahe pangale hüvitada,“ selgitas Leppänen.
Millised on kodulaenu lepingu intressi fikseerimise eelised?
Hetkel on fikseeritud intressiga kodulaen kliendi jaoks lepingut sõlmides soodsam kui ujuva intressimääraga laenuleping ehk laenu intress ja igakuine laenumakse on madalamad. See võiks olla oluliseks argumendiks eriti lepingu alguses, mil intressi osakaal, võrreldes laenu põhiosamaksega, on suur.
„Intressimäära fikseerimine annab laenuvõtjale kindluse, et intress ja seega ka laenumaksete suurus tema valitud perioodi jooksul ei muutu. See aitab kodulaenu võtjal kulusid paremini planeerida ja kontrollida,“ märkis Leppänen.
Fikseeritud intressimääraga kodulaenu leping tagab laenuvõtjale ka suurema stabiilsuse keskkonnas, mis hetkel kipub olema pigem ebastabiilne.
Pärast perioodi lõppu, mil intressimäär oli fikseeritud, hakkab taas kehtima intress, mis koosneb lepingu sõlmimisel kokku lepitud riskimarginaalist ja 3, 6 või 12 kuu euriborist. Muidugi saab klient laenulepingu intressi sel hetkel pakutavate tasemetega uuesti fikseerida.
„See, kas intressi fikseerimine ette võtta või mitte, on kliendi otsus ja sõltub konkreetsest kliendist, ent sellele korraks mõelda ja selle üle panga nõustajaga koos arutada võiks iga kodulaenu võtja,“ toonitas Leppänen.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee
:
