Kodulaenud on antud riskivaruga, aga mida siiski teha makseraskuste korral?
Saabuv sügistalvine periood toob kaasa olukorra, kus paljudel peredel tuleb üle vaadata oma kulutused ja tarbimisharjumused. Oodata on eelmisest aastast veelgi suuremaid arveid nii elektri kui ka muude kütteliikide eest. Ligikaudu 30% Eesti peredest on oma kodu soetanud pangalaenu abil, seega laenumaksed moodustavad paljude kodumajapidamiste puhul ühe osa igakuisetest püsikuludest.
Suve algusest on euribor pärast ligi seitsmeaastast miinuspoolel olemist muutunud jälle positiivseks ja see trend jätkub prognoosi kohaselt nii sellel kui ka järgmisel aastal. Euribori tõus suurendab laenumakseid. Seni kuni euribori määr oli negatiivne, tuli kodulaenult maksta vaid pangaga kokku lepitud intressimarginaali. Nüüd, mil euribori määrad on taas positiivsed, lisandub intressimarginaalile euribori väärtus. Näiteks kui laenulepingu järgne intressimarginaal on 2,1% ning sellele lisandub 6 kuu euribori väärtus, mis 30. septembril oli 1,81%, siis intressimakset arvestatakse mitte enam 2,1%-lt, vaid 3,91%-lt. Ehk kui 30-aastase tähtajaga laenu jääk on 100 000 eurot, siis kallineb igakuine laenu tagasimakse ligi 100 euro võrra. Seega, euribori tõus tähendab laenu tagasimaksmisel suuremat kulu.
Laenuandja vaatevinklist peaks meie kliendid olema suutelised laenumakseid teenindama ka euribori tõustes, kuna juba laenude väljastamisel arvestame vastutustundliku laenuandjana võimaliku intressitõusuga ja jälgime, et laenuvõtja oleks võimeline laenu teenindama ka kuni 6%-lise intressimäära korral.
Saame öelda, et laenu võtnud klientide puhul kehtib üldiselt „võlg on võõra oma“ suhtumine ning laenude tasumises on meie kliendid väga kohusetundlikud. Meie laenuportfelli võlgnevuste tase on madalal tasemel ja moodustab vaid 0,1% eraklientide laenude portfelli mahust.
Makseraskustest tasub pangale kohe teatada
Mida aga teha, kui siiski tekib olukord, kui suuremat laenumakset ei saa teiste kulude kõrvalt ajutiselt tasuda või kuidas oleks võimalik makseid tasuda väiksemas summas, kui see on täna?
Kõigepealt tuleks pöörduda koheselt panka. Meie laenueksperdid aitavad nõustamise käigus leida kliendile sobiva lahenduse, mis sõltub konkreetsest olukorrast. Esiteks saab vaadata laenu tagasimakse kuupäeva. Kui näiteks igakuine tagasimakse toimub 1. kuupäeval ja töötasu maksab tööandja kliendi pangakontole 5. kuupäeval, siis oleks mõistlik nihutada laenu tagasimakse kuupäev palgamaksele järgnevale kuupäevale.
Makseraskuste tekkimisel võib olla lahenduseks ka maksepuhkus, mille puhul klient tasub maksepuhkuse perioodil vaid intressimakseid. Kodulaenude puhul saab maksepuhkust võtta kuni 6 kuuks. Siinkohal tuleb märkida, et peale maksepuhkuse lõppemist igakuised laenumaksed mõnevõrra suurenevad, kuna maksepuhkuse perioodi ajal tasumata jäänud laenu põhiosa liidetakse tuleviku laenu põhiosa maksetele. Maksepuhkus on kindlasti ajutine abinõu. Pikaajaliste makseraskuste korral soovitame kaaluda ühe võimalusena eluaseme vahetust väiksema, energiatõhusama ja soodsamate kuludega eluruumi vastu.
Teise võimaliku variandina saab ajutiste makseraskuste korral pikendada oma laenuperioodi, millega igakuine laenumakse väheneb. Maksimaalne kodulaenu periood võib olla kuni 30 aastat ja näiteks kui teil on jäänud kodulaenu tasuda veel 20 aastat, siis saab perioodi pikendada kuni 10 aasta võrra. Selle võimaluse juures on oluline märkida, et intressikulu kogu laenuperioodi eest selle variandi puhul suureneb. Täpselt kui palju, selle aitavad kalkuleerida meie laenueksperdid või seda on võimalik arvutada ka meie kodulehel oleva laenukalkulaatoriga.
Makseraskuste puhul tuleb kindlasti arvestada ka sellega, et pank lähtub makseleevenduste pakkumisel seaduste ja regulatsioonide poolt ettenähtud nõuetest. See tähendab, et pank hindab makseraskuste suurust, ajalist iseloomu ja teisi asjakohaseid maksevõimet näitavaid kriteeriume ning lähtuvalt analüüsi tulemusest otsustab, kas ja millist leevendust saab kliendile pakkuda.
Kui kliendi makseraskused ei ole analüüsi tulemusel lühiajalised ja põhjendatud, siis pank võib olla ka olukorras, kus laenutähtaja pikendamist või maksepuhkust ei ole võimalik kliendile pakkuda.
Kokkuvõtvalt soovitame keerulise olukorra tekkimisel võtta esimesel võimalusel ühendust pangaga, et koostöös leida sobiv lahendus. Hiljem võib olukorra lahendamine osutuda juba nii kliendi kui ka panga jaoks oluliselt keerulisemaks ja kulukamaks.
Sille Hallang
SEB eraklientide panganduse divisjoni juht
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post maarja.kalamas@seb.ee
