Kuhu on viinud hilissuvine karuturu ralli ehk mis on toimunud majanduses ja pensionifondides?
Peale juunikuu põhjasid aktsiaturgudel järgnes mõõdukas karuturu ralli, mis viis maailma aktsiaindeksi augusti keskpaigaks põhjadest umbes +19% kõrgemale. Aasta algusest arvates siiski plussi ei jõutud, ehkki nõrgenevas euros arvestatuna oldi sellele päris lähedal. Septembris anti aga kogu saavutatu tagasi ja jõuti taas juuni põhjade lähedale. Euro on meie piirkonna investoreid sellel aastal tublisti aidanud – näiteks USA S&P 500 aktsiaindeks oli septembri lõpuks dollarites aasta algusest -22%, kuid eurodes vaid -9% miinuspoolel. Arvestades, et eelmisel 2021. aastal tõusis USA aktsiaindeks eurodes koguni +38%, ei tundugi see -9% käesoleval aastal nii ebatavaline.
Ebatavaline on aga olukord olnud võlakirjainvestoritele, sest käesoleva aasta kahekohalistele kaotusprotsentidele pole vastu panna samaväärseid tõusunumbreid eelnevatest aastatest. Suured langused võlakirjaturgudel on viinud Eesti kõigi konservatiivsete pensionifondide üldindeksi EPI-10 tagasi aastasse 2012. Kehvale tulemusele lisandub veel viimase paari aasta inflatsioonikoorem.
Ilmselt tuleb paljudele üllatusena, et turvalisena näivatelt võlakirjadelt võib teenida miinust ja isegi kahekohalistes protsentides mõõdetavat miinust. Põhjuseks ei ole siin mõne võlakirjaemitendi pankrot, vaid intressimäärade tõus. Kui intressimäärad tõusevad, siis vanade, madalama intressimääraga võlakirjade turuhinnad peavad langema, et säilitada konkurentsivõimet uute kõrgema intressimääraga võlakirjade vastu. Eriti halva mõjuga on intressimäärade tõus olukorras, kus alguspunktis on intressimäärad madalad või isegi negatiivsed. Samas kui negatiivse tootluse põhjuseks on intressimäärade tõus, siis tuleviku vaates loovad kõrgemad intressimäärad eeldatavalt parema tootluse võimaluse.
SEB pensionifondid on praeguses miinuses suutnud kukkumisi leevendada
Suured langusprotsendid pole siiski paratamatud ja üht-teist saab pensionikogujate vara kaitseks ära teha fondijuht – hoides pensionikogujate vara näiteks lühema tähtajaga võlakirjades või suisa rahas, on kaotused väiksemad. Ehkki maailma aktsiaturud jäid kolmandas kvartalis eurodes umbes nulli, suutsid kõrgema riskiga SEB pensionifondid jääda kuni paari protsendiga plusspoolele. Euroopa võlakirjaindeksid langesid juulist septembrini umbes -4,5%, SEB madalama riskiga, peamiselt võlakirjadesse investeerivad pensionifondid piirdusid alla -2% suuruse kvartaalse miinusega. Tulemused käesoleva aasta algusest on aga kõigil fondidel miinuspoolel, kuid enamikel fondidel on miinused turu keskmistest väiksemad ehk enamik SEB aktiivselt juhitavaid pensionifonde on suutnud sel aastal passiivseid indeksfonde tootluses lüüa.
SEB madalama riskiga fondides müüsime kesksuvel Saksamaa 10-aastaseid võlakirju ja paigutasime saadud raha Saksamaa üheaastastesse võlakirjadesse. Samuti kaitsesime pensionivara lühikeste positsioonidega võlakirjafutuurides. Kevadel hoidsime positsioone inflatsioonikaitsega võlakirjades, mille hind tõusis koos inflatsiooniootuste kasvuga. Maikuus müüsime antud positsiooni, sest pidasime nende võlakirjade hinnatõusu ammendunuks. Kõik see aitas konservatiivsemate pensionikogujate jaoks kaotust pehmendada.
| Fond | Tootlus II kvartalis | Tootlus 2022 |
|---|---|---|
| SEB Optimaalne Pensionifond | –1,19% | –10,72% |
| SEB Konservatiivne Pensionifond | –1,98% | –11,53% |
| SEB Tasakaalukas Pensionifond (3. sammas) | –1,14% | –12,06% |
| SEB Progressiivne Pensionifond | –0,17% | –11,47% |
| SEB Energiline Pensionifond | 0,14% | –12,81% |
| SEB Pensionifond Indeks 100 | 0,95% | –12,58% |
| SEB Pensionifond 100 | 2,14% | –14,76% |
| SEB Aktiivne Pensionifond (3. sammas) | 1,70% | –15,52% |
Tegemist on mineviku lühiajaliste tootlustega. Pikemate ajavahemike tootlusi vaadake SEB veebilehelt. Tuleviku tootlused võivad olla mineviku tootlustest madalamad või kõrgemad.
Aktsiainvesteeringutes oleme viimastel kuudel teinud erinevaid taktikalisi muudatusi – kõrgema riskiga fondides vähendasime augusti keskel aktsiaosakaalu 10-15%. Samuti lülitusime kaitsvatesse sektoritesse nagu esmatarbekaubad ja tervishoid ning eelistasime kasvuaktsiatele väärtusaktsiaid. See aitas kõrgema riskiga SEB fondide jaoks leevendada suve lõpu ja septembri aktsiaturgude langust.
Järgmise, 2023. aasta alguses kantakse pensionikogujate kontodele 2020-2021 katkestatud riigipoolsete maksete hüvitis. SEB klientidele peaks eelduste kohaselt laekuma umbes 50 miljonit eurot. Samuti on edasi liikunud plaan võimaldada suuremaid vabatahtlikke sissemakseid teise samba fondidesse. Eelduslikult peaks alates 2024. aastast olema võimalik teha avaldusi 2% asemel 4% või 6% isiklikeks igakuisteks sissemakseteks (endiselt lisandub riigipoolne 4% sotsiaalmaksu osa). Pikaajalisele heale tootlusele pannakse alus sissemaksetega just raskematel aegadel, kui väärtpaberite hinnad on all ja sama sissemakse eest saab neid osta rohkem.
Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht
Juhime tähelepanu, et eeltoodud teave on üksnes informatiivse iseloomuga, mida ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena ning ühtegi investeerimisotsust ei tohiks teha üksnes siin esitatud teabele tuginedes. Investeerimistoodete eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega hõlma viidet järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta.
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Enne lepingu sõlmimist tutvuge palun tingimuste ja pensionifondi prospektiga ning registreeruge vajaduse korral nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post maarja.kalamas@seb.ee
