Mihkel Nestor: Kõik pilgud Saksamaal

Saksamaa majanduse kohta tulevad pessimistlikud uudised ohustavad ka Eesti majanduskasvu väljavaadet.

Positiivsed majandusuudised, kuid mitte Saksamaal

Maailmamajanduse kohal lasub endiselt piisavalt murepilvi, ent viimase aja uudised on olnud siiski ettevaatlikult positiivsed. Varasem suur mure, inflatsioon, näib olevat nii USAs kui euroalal kontrolli alla saadud. See on lubanud keskpankadel alustada intressikärbetega, mis laenajate elu lihtsamaks teeb. Kui aasta aega tagasi pidi laenaja leppima enam kui 4%-lise 6 kuu Euribori määraga, siis nüüdseks on see langenud alla 3% ja võib järgmiseks suveks kahaneda isegi 2% piirimaile. Ka seniste kõrgete intressimääradega on riikide majandused üllatavalt hästi hakkama saanud. IMFi värske majandusprognoos ennustab USAle tänavuseks tublit 2,8%-list kasvu, tagasihoidliku 0,8% jagu kasvab ka Euroala majandus. Nii mõnelgi Euroopa riigil läheb sellest oluliselt paremini – kuid mitte Euroopa suurimal majandusel, Saksamaal.

Saksamaa majanduse tähtsust Eesti vaatevinklist on raske alahinnata. Nagu öeldud, tegemist on Euroopa suurima majandusega, mis annab pea 30% kogu euroala SKPst. Seal  elab 84 miljonit tarbijat ja riigis tegutseb suur hulk Euroopa võimsamatest ettevõtetest. Eesti otsesed majandussidemed Saksamaaga on tihedad. Soome ja Rootsi järel on tegemist meie tähtsuselt kolmanda kaubanduspartneriga, eelmisel aastal viidi sinna 8% siin toodetud kaupadest. Veelgi suurem on Saksamaa tähtsus Soome ja Rootsi jaoks, kelle kaupadele on Saksamaa sihtkoht number üks. Kui Saksa majanduse käsi käib kehvasti, ei saa väga hästi minna ka Soomel-Rootsil.

Saksa majanduse hädad ei ole ajutist laadi

Kuid milles siis Saksamaa hädad peituvad? Aus vastus on vist, et kõiges. Vaadates käesoleva aasta esimest poolt, siis on valitsussektori tarbimine sisuliselt ainus, mis SKP aluskomponentides kasvanud. Tõsi, natuke on suurenenud ka eratarbimine, kuid seda vaid napi 0,4% jagu. Suure negatiivse panuse on andnud eksport, mis mullusega võrreldes pea protsendi võrra kahanenud. Kõige kehvem oli lugu aga investeeringutega, mis jäid eelmise aasta tasemele enam kui 3% alla.

Seejuures ei ole tegemist mingi hetkekonjunktuurist tuleneva ajutise hädaga – veel kurvem on olukord pikemas vaates. Viie aastaga on Saksamaa majandus suutnud kasvada vaid 0,7%. Võrdluseks on Ühendriikide majandus samal perioodil kasvanud umbes 10%. Majapidamiste tarbimine on samal perioodil tõusnud ainult 1,5%, investeeringud on toonase tasemega võrreldes aga üle 5% madalamad.

Jõujooned ekspordis on muutunud

Saksa majanduse hädadest kirjutavates artiklites on enim kajastust leidnud ekspordi pool. Tõepoolest, ekspordi osatähtsus riigi SKPs on oluliselt suurem kui paljudes teistes Euroopa suurriikides. Viimase 10 aasta vältel on see Saksamaal olnud keskeltläbi 42%, samas kui Itaalias, Hispaanias ja Prantsusmaal jääb see vahemikku 30-35%. Nagu oleme Eestis omal nahal valusalt tunda saanud, siis on viimaste aastate majanduskonjunktuur olnud ekspordist sõltuvate riikide jaoks kohutav. Koroonakriisi järgsel ajastul on inimesed eelistanud teenuseid kaupadele. Pärssivalt on mõjud ka kõrged intressimäärad, seda eriti suuremate investeeringute tegemisel ja kallimate kaupade soetamisel.

Saksamaa majanduse jaoks on eriliselt valus olnud soodsa Vene energia kadumine. Suurim löök on olnud energiaintensiivsete tööstusharudele nagu keemia-, metalli- ja paberitööstus, keda varem peeti konkurentsivõimelisemateks maailmas. Omaette probleem on Saksamaa jaoks Hiina. Veel kümmekond aastat tagasi valitses Saksamaa ja Hiina vahelises kaubavahetuses suhteline tasakaal, kus Saksamaa müüs Hiinasse keerukamat tehnoloogiat ja autosid, ostes sealt vastu soodsaid tarbekaupasid ja tootmissisendeid omaenda tööstuse jaoks. Hiina on teinud aga viimaste aastatega suuri edusamme, murdmaks läbi kõrgema lisandväärtusega tööstusharudes. Saksa kaupa pole enam kuigivõrd tarvis Hiina siseturu jaoks, kuid ehk veel tõsisem mure on see, et Hiina ettevõtted konkureerivad varem Saksa ettevõtete poolt domineeritud turusegmentides nüüd ka mujal.

Siiski ei maksa Saksamaa ekspordiraskuseid üle tähtsustada. Vaatamata vastutuulele on eksport viimase 5 aasta jooksul kasvanud kiiremini kui riigi SKP ja annab majandusele positiivse panuse ilmselt ka tänavu. Et Saksamaa majandus sel aastal prognooside põhjal kahaneb, viitab veel olulisematele probleemidele kodumaise nõudlusega.

Sakslased peavad hakkama rohkem kulutama

Sakslased on kurikuulsad oma kokkuhoidlikkuse poolest ja see paistab silma ka majandusstatistikas. Tarbimine on olnud kasin, ent eriti murettekitav on olukord investeeringutega. Teadupärast kajastuvad täna tegemata jäänud investeeringud homme madalamas majanduskasvus. Arvestades enam kui 5%-list investeeringute kukkumist viimase viie aasta vältel, siis tulevikuks see head ei tõota. Eraisikute poolel raskendab olukorda demograafiline väljavaade. Hoolimata immigratsioonist kahaneb Saksamaa tööealine rahvastik igal aastal umbes 0,5% võrra. Vananeva rahvastiku tunnuseks on kulutamise asemel aga säästmine.

Vaatamata suhteliselt madalale riigivõla tasemele on ka Saksa valitsus investeerimisel kitsi. Raskusi esineb juba olemasoleva infrastruktuuri kvaliteedi säilitamisega, rääkimata uutest investeeringutest, mis majanduse tootlikkust võiks kasvatada. Sellest tulenevalt ennustab IMF, et Saksamaa majanduse uueks jätkusuutlikuks kasvutempoks võibki kujuneda kõigest 0,7%, mis on vaid pool koroonakriisi eelsest tasemest. On mõistetav, et riigi senine pikaajaline majandusedu on valitsejates tekitanud mugavustunde, mis nüüd on ootamatult kadunud. Pikemas plaanis võiks siiski jääda mõõdukalt optimistlikuks, et Saksamaa ühel hetkel jalad kõhu alt välja võtab, majanduses vajalikud investeeringud ja struktuurimuudatused ära teeb ning võib end taas teiste riikidega vähemalt võrdsena tunda. Loodame, et see juhtub kiiresti, sest vähemalt osaliselt sõltub sellest ka Eesti majanduse edu.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik