Mihkel Nestor: Majanduse kohal paistab lootuskiiri
Eesti majandus on siiani jätkanud languskursil, kuid näha on ka esimesi paranemismärke. Suurima lootuse majanduskasvu taastumiseks annab oodatav intressimäärade langus, mis parandab olukorda nii eksportturgudel kui kosutab kodumaiseid investeeringuid.
Majandus tammub paigal, kuid vähemalt enam ei kahane
Viimastel nädalatel on ilmavalgust näinud mitmed värsked majandusprognoosid, täpsemad numbrid avaldati teise kvartali SKP suuruse kohta ja uuendatud on veel hulka olulist majandusstatistikat. Milline on siis pilt, mis Eesti majanduse hetkeolukorra ja lähituleviku osas on maalitud? Etteruttavalt – veidi parema, kui näitavad inimeste ootused.
Kui vaadata lehepealkirjasid ja arvamusküsitlusi, näib majanduse osas valitsev pessimism aina süvenevat. Omaette küsimus on muidugi, kas suurimat probleemi tajutakse just majandusolukorras või peitub arvajate mure pigem Eesti poliitikas ja ühiskonnas laiemalt toimuvas. Nimelt ei kipu uudised maksutõusudest tavaliselt rahvas just rõõmuhõiskeid esile kutsuma.
Realistlikuma pildi majandusolukorrast maalivad erinevad statistilised näitajad. Nende pühaks graaliks on majanduskasv, mis viimastel kvartalitel on küll hoopis majanduslangust markeerinud. Pääsu polnud Eestil sellest ka teises kvartalis, mil see viimaste andmete põhjal vähenes mullusega võrreldes protsendi jagu. Paadunud optimistid said end samas lohutada tõigaga, et tegemist oli väikseima kukkumisega viimase kahe aasta jooksul. Samuti jäi tööpäevade arvu ja hooajaliste teguritega korrigeeritud SKP esimese kvartaliga samale tasemele – viimati läks meil nii „hästi“ 2022. aasta alguses. Küll pakkus üllatuse nominaalse SKP kasvu kiirenemine 3% juurde. Nagu teada, pole Eestis majanduslangust „tavalistes eurodes“ ehk inflatsiooniga korrigeerimata nominaalse SKP puhul toimunudki. Kuigi pakutavate teenuste ja kaupade maht on vähenenud, siis on hinnatõus aidanud raha hulka majanduses hoopis kasvatada. Inflatsiooni alanemise tõttu on reaalne ja nominaalne SKP pidevalt lähenenud ja aasta alguses piirdus viimase kasv juba vähem kui protsendiga. Nüüdne kiirenemine ei olnud muid majandusnäitajaid vaadates ootuspärane, ent majanduse tervise mõttes on see kindlasti positiivne märk.
Suurimaks väljakutseks on jätkuvalt eksport
Kui vaadata SKP kujunemist komponentide alusel, siis oli nii teises kvartalis, kuid ilmselt ka täna, suurimaks väljakutseks väliskaubanduse olukord. Kuigi teenuste eksport püsis plusspoolel, ei suutnud see kompenseerida kaupade ekspordi 3% suurust langust. Lähiajal võiks siiski oodata ekspordi languse peatumist. Seda ennustav tööstustoodang on veel mullusest madalam, ent konjunktuuriuuringute põhjal on tööstusele lisandunud uusi tellimusi, mis väljendab nõudluse kosumist. Eesti ekspordi jaoks on suurimaks probleemiks olnud intressimäärade paine kõrge võlakoormusega Põhjamaade majandustele. Eriti just laenukapitali vajavate toodete puhul nagu kinnisvara on nõudlus kahanenud pea olematuks. Nüüd on aga nii Euroopa kui Rootsi keskpank teinud algust intressilangetustega. Praeguste ennustuste kohaselt kahanevad peamised intressimäärad järgmise aasta lõpuks võrreldes tänavuse poole võrra. Kuigi nullintresside tagasitulek ei tundu tõenäoline, siis jätab see nii Soome kui Rootsi majandusse hulga miljoneid, mida on võimalik tarbimisse ja investeeringutesse paigutada.
Rootsis on majanduse elavnemine selgelt tajutav juba praegu. Tarbijakindlus on teinud kiire tõusu ja kosuvad nii kinnisvarahinnad kui uute ehituslubade arv. SEB viimase prognoosi põhjal kasvab Rootsi majandus järgmisel aasta juba 2,6%, mis on niivõrd jõuka riigi jaoks hea tase. Kesisem on seis Soomes, kus nii majapidamised ja ettevõtted on rootslastest oluliselt pessimistlikumalt meelestatud ja see peegeldub ka reaalsetes majandusnäitajates. Siiski taastub aeglane majanduskasv järgmisel aastal ka seal.
Taastumist pidurdab tarbimine
Kui ekspordi puhul on juba näha positiivseid märke, siis sisetarbimise puhul on olukord mõnevõrra ebaselgem. SKP statistika põhjal kahanesid majapidamiste tarbimiskulutused teises kvartalis mullusega võrreldes 1,3%. Nõrgaks on jäänud viimaste kuude tulemused endiselt ka jaemüügis. Suuri objektiivseid põhjuseid piiratud tarbimisele ei ole, kuid lisandumas pole ka palju positiivseid faktoreid. Tööhõive on Eestis väga kõrge, mis seab selle – ja tarbimise – edasisele kasvule piiri. Aeglustumise märke on näitamas nominaalne palgakasv ehkki madalama inflatsiooni tõttu on inimeste reaalsissetulekud kõrgemad, kui ajal mil keskmine brutopalk aastas kahekohalise protsendi võrra tõusis. Mis inflatsiooni puudutab, siis kuigi olukord on paranenud, ületab see endiselt meie lähiriikide näitajaid. Kui Lätis-Leedus on inflatsiooninäit langenud ühe protsendini või isegi alla selle, siis augustis mõõdeti Eestis vastavaks numbriks 3,4%. Osaliselt selgitab seda muidugi käibemaksutõus, kuid ka pärast seda korrektsiooni jääb vahe naabritega suureks. Inflatsiooni piirav mõju tarbimisele jääb püsima pikemalt – põhjuseks meid järgmisel aastal ees ootav järjekordne käibemaksutõus. Kõigi nende uudiste virrvarris inflatsioonist, maksutõusudest ja Eesti kehvast majandusseisust on äärmiselt madalale langenud ka eestlaste tarbimiskindlus, mille kosumine võtab aega.
Investeeringud vastu ootuste kasvasid
Üllataval kombel aitasid teises kvartalis SKP numbreid turgutada investeeringud põhivarasse, mis suurenesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes pea 8%. Numbreid lähemalt silmitsedes võib küll arvata, et ilmselt ei ole selle taga erasektori maruline soov investeerida. Nimelt kahanesid investeeringud masinatesse ja seadmetesse mullusega võrreldes umbes 15%, investeeringud elamuehitusse koguni ligi 20%. Plusspoolele aitas jõuda aga just ehitustegevus, sest investeeringud muudesse ehitistesse ja infrastruktuuri suurenesid eelmise aastaga võrreldes pea poole võrra. Siinkohal võib uskuda, et oma abistava käe on ulatanud just riigisektor, kes viimasel ajal jõuliselt näitseks kaitsetaristut on arendanud. Ettevaates võiks siiski paraneda olukord ka erasektori investeeringutega. Lisaks madalale nõudlusele on neid siiani tagasi hoidnud kõrged intressimäärad ja üldine majanduslik ebakindlus. Püsib lootus, et järgmisel aastal hakkavad need leevenema ja ehk julgetakse sahtlist mõned investeeringuplaanidest ka välja võtta.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
