Mis tooks USA aktsiaturgudele languse?
Peale koroonapandeemia lõppu olid turud õnnejoovastuses. Tänu suurele rahatrükile suudeti järjekordne kriis seljatada ja aastate pikkune majanduslangus jäi tulemata. Küll aga sai trükifestivali tulemusel alguse rekordiline inflatsioon, mille vastu hakati peatselt kõrgete intressimääradega võitlema. Suured eelarve defitsiidid ja nagu pärmi peal paisunud riikide võlakoormad, panid investorid mõtlema – kui üle aastate on rahale taaskord hind tekkimas, siis kuidas peaksid maailma juhtivad majandused sellega toime tulema?
Seni on hakkama saadud ja üle ootuste hästi. Intressimäärde kergitamise eel olid turuosalised küllaltki pessimistlikud maailma makromajanduse tuleviku osas, mille saatel langesid ka aktsiaturud. Praegu on positiivsed makronumbrid investorite meelsuse taastanud ning USA aktsiaturgudel on pea iganädalaselt näha uusi ajaloolisi rekordeid. Käimasolev eufooria on tekitanud aga hulganisti küsimusi aktsiaturgude tuleviku osas.
Mis on rallit vedanud?
Viimase kahe aasta jooksul on USA aktsiaturud dollarites mõõdetuna kerkinud enam kui poole võrra. 25%-sele aastatootlusele on hoogu andnud mitu tegurit. Esiteks, oli kaks aastat tagasi turgude pessimism viimaste aastate kõrgeimal tasemetel ja valuatsioonide poolest USA aktsiad atraktiivseimad alates 2018 aasta lõpust. Teine põhjus on muidugi majanduskasv, mis on osaliselt tulnud produktiivsuse ja rahvaarvu kasvust, kuid hea abimees on olnud ka riik. Viimase kahe aasta jooksul on maailma suurima majanduse valitsus kulutanud hulganisti rohkem, kui tulusid on suudetud koguda. 2023 aastal keskel oli eelarve defitsiit suhtena sisemajanduse kogutoodangusse 8.33%, praeguseks on seda suudetud vähendada „vaid“ 5.5%ni. See pole aga turge heidutanud ning turud on rallinud AI saatel, mis peaks vananeva rahvastiku, langeva produktiivsuse ja suurte võlakoormatega riikide majandused päästma.
Mida tasuks praegu silmas pidada?
Üha enam saabuvate positiivsete uudiste najal on turuosaliste konsensuslikuks ootuseks kujunemas uus „no landing“ stsenaarium, mille kohaselt suudetakse inflatsioon kontrolli alla saada ka ilma majanduslangust põhjustamata. Optimism on küll tore, eluks vajalik lausa, aga sellel on oma hind ning aktsiaturge vaadates on see hind hetkel kõrgemapoolne. Kui koroonapandeemiale järgnenud buum vahele jätta, siis viimati pidi ühe oodatava kasumiühiku eest USA aktsiaturgudel sedavõrd palju maksma enam kui 20 aastat tagasi dotcom mulli ajal. Kõrgetele hinna-kasumi suhtearvudele vaatamata oli valitsuse finantsolukord mõnevõrra parem, kui praegu. Näiteks oli sellel ajal USA valitsuse eelarve positiivne ja võlakoorem väiksem, suhtega SKT´sse lausa kaks korda väiksem. Seega oli veidi lihtsam raha majandusse paisata, kui praegu.
Mis saab USA aktsiaturgude rallist?
Ralli jätkumiseks leiavad aktsiaturgude entusiastid hulganisti argumente. Esimesena tuleb mõttesse ilmselt tehisintellekt, mille kõrgete ootuste realiseerumisel on raske ette kujutada, millal võiks käimasolev ralli lõppeda. Ootuste realiseerumine soosiks ilmselt ka valuatsioonide kasvutrendi jätkumist. Kes koroona pandeemiale eelnevalt uskus, et USA aktsiad ei saa enam kunagi nii kallid olema, sai juba paari kuu pärast oma eksimusest teada ning õigus poleks tal ka tänasel päeval.
Kasvutrendi vastu panustavad investorid tõenäoliselt eeltooduga ei nõustu ning järeldavad, et AI kasutegur on praeguses faasis ülehinnatud ning sellest tulenevalt ka USA aktsiaturg põhjendamatult kallis. Lisaks argumenteeritakse ilmselt USA majanduse praeguse tempo jätkusuutlikkuse osas. 2008 aasta kriisile eelnenud ajast on riigi võlakoorem kahekordistunud seda suuresti tänu pea 15 aastat kestnud eelarve puudujäägile. Olukorras, kus rahale on taaskord hind tekkinud, saab selle teenindamine olema palju keerulisem ettevõtmine, kui varem. Küll aga jääb õhku küsimus, kas intressitase ja võlakoorem on piisavad, et juba lähiajal USA majandus upakile ajada.
Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler
