Olukord autoturul: uute sõiduautode CO2 tasemete alandamine toob kaasa odavamad elektriautod
Jätkuvalt kõrgete hindade tulemusena on Eesti elektriautode osakaal kogu autopargist 0,8%. Sõiduautode tootmisel CO2 heitetasemete alandamine toob aga lähiaastateks prognoositult kaasa uue ja taskukohasemate hindadega elektriautode kasvu.
Vaatamata kehvale uute autode müügile Euroopas, on osad Skandinaavia riigid suutnud elektrifitseeritud sõidukite osakaalu oma autopargis jõudsalt suurendada. Euroopa stagneerunud elektriautode turu põhimängijaks on seejuures Hiina, kelle toodang moodustab kolmandiku kõigist autodest. Rakenduvatest kaubanduspiirangutest hoolimata, ennustab S&P Global Mobility tööstusriigi elektriautodele jätkuvat kasvu.
“Augustikuu seisuga olid Euroopa riikidest Taani, Holland, Belgia ja Norra ainukesed, kes suutsid elektriautode osakaalu uute autode registreerimisel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurendada. Viimane neist on selles vallas muuhulgas kõige eesrindlikum ning selle aasta septembriks moodustasid üle 95% Norra autode uusmüügist just elektriautod, mille oluliseks tarnijaks on muuhulgas Hiina. Kuigi tänu tariifide tõusule võib tööstusmagnaadi toodang Euroopa turul osaliselt tagasi tõmbuda, oleks siiski ennatlik järeldada, et peale Saksamaa elektriautode toetuste lõppemist ja turu suurt kukkumist, hakkaks tänu kehtestatud piirangutele riigi elektrifitseeritud masinate tööstus järsult õitsema ning kohalik turg just selle otsuse tagajärjel kasvama,” rääkis SEB liisingujuht Rein Karofeld.
Tarbijate veenmine kestliku transpordi usku nõuab kindlamat tegevuskava
Ajast, mil hakati Eesti kontekstis elektriautodest laiemalt rääkima, kuni tänaseni, on elektrifitseeritud sõidukite osakaal turul kõigest 0,8%, kusjuures on üheks põhjuseks olnud senini kõrge hind. Ka septembris SEB poolt korraldatud uuringust selgus, et auto valimise kriteeriumitest hindavad 18-29 aastased noored jätkusuutlikkuse tähtsuselt alles viiendale kohale. Sõiduki valikul peab sihtgrupp seejuures oluliseks eelkõige ostuhinda, mugavust ja hoolduskulusid.
“Arvestades avalike laadimisjaamade börsihinnast kuni kümme korda kallimaid tasusid, mis suurenevad kasvavate ampritasude valguses lõpptarbija jaoks kindlasti veelgi; tagasihoidlikke riigipoolseid toetusi; aeganõudvat laadimist; puudulikku kasutajakogemust ja -infrastruktuuri, mis katab hetkel kasutajate vajaduse, kuid ei ole piisav suurema osakaalu elektriautode jaoks Eesti teedel, jääb tarbija jaoks õhku küsimus, miks valida sisepõlemismootoriga autost kallim elektrifitseeritud sõiduk. Kuivõrd soovime siiski üle minna kestlikumale transpordile, kuid täpsem tegevuskava selleks on senini puudulik, on jätnud auto ostja valiku elektrilise sõiduki kasuks enamasti kahjuks tegemata,” arutles Karofeld.
2025. aasta CO2 sihttasemed võivad kaasa tuua taskukohasemate elektriautode kasvu
2022. aastal jõudsid Euroopa Liidu liikmesriigid kokkuleppele uute CO2 heitenormide kehtestamises sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tootmisel, eesmärgiga kohandada transpordisektorit liidu kliima eesmärkidega - alates 2025. aastast on uute sõiduautode CO2 heite piirmäär 15% väiksem kui 2021. aastal ning 2030. aastaks peaksid tootjad vähendama saaste taset turule toodavate autode puhul mitmekordselt veelgi.
“CO2 sihttasemete kokkulepe võiks olla üks esimesi efektiivseid samme ülemineku kiirendamiseks, kusjuures ei jääda lootma ainuüksi tarbijate initsiatiivile, vaid seatakse ootused autotootjatele, mille tulemusel võiksid alaneda varasemalt alternatiivina tunduvate elektriautode hinnad. Kui enesekindlalt tunnevad end selles olukorras aga tootjad ning mil määral suudetakse ettemääratud norme täita, on iseasi. Elektriauto turu elavdamise vaates on see aga kindel samm edasi,” leidis liisingujuht.
Lisainfo:
Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank
Telefon +372 5560 9962
katre.karner@seb.ee
