Sander Danil: Kas keskpangad päästavad päeva?
Üleilmsed aktsiaturud said augusti alguses tunda parajat raputust, kui nõrkade makronäitajate ja finantsvõimendusega soetatud positsioonide müümise koosmõju päädis ootamatult tugeva müügilainega. Samas oli mõnevõrra ootamatu ka sellele järgnenud turgude kiire taastumine. Võttes arvesse, et lähiajal pole loota makrokeskkonna kiiret paranemist, võibki aktsiaturgude praegune õigustatud hinnatase asuda kuskil juuli tipu ja augusti madalpunkti vahel.
Septembri alguses nähtud uus müügisurve ilmestab seda, et liiga nõrga globaalse majanduskasvu probleem ei ole veel lahenenud. Turud panustavad endiselt nn pehme maandumise stsenaariumile, kuid negatiivse stsenaariumi tõenäosus on kasvanud. Viimase vältimisel on nüüd tähtis roll keskpankadel, kellelt oodatakse septembris intressimäärade alandamist. Otsa teeb lahti Euroopa Keskpank sel neljapäeval oma teise kärpega, kuid globaalselt palju suurema mõjuga on Föderaalreservi otsus järgmisel kolmapäeval.
Tööstussektori nõrkus paistab olevat globaalne probleem. Üle maailma on paljude riikide töötleva tööstuse ostujuhtide indeksid viimasel kahel kuul märgatavalt nõrgenenud. USA-s kukkus see näitaja juuni 51,6-lt augustis 47,9-ni, mis on madalaim tase alates eelmise aasta detsembrist. Kui kõnealune indikaator on väiksem kui 50 ehk allpool neutraalset taset, siis räägib see sektori langusest eelneva kuuga võrreldes. Vastav euroala näitaja asub veel sügavamal languse poolel, olles viimasel kolmel kuul 45,8. Ka Hiinas näitab töötleva tööstuse ostujuhtide indeks sektori nõrgenemist juba neli kuud. Globaalne töötleva tööstuse indeks on langenud viimased kolm kuud, jõudes augustis 49,5-ni. Selline tase on liiga madal, et loota lähiajal sektori ettevõtetelt kasumikasvu, kuid samas liiga kõrge, et anda märku üleilmsest majanduslangusest.
Hea sõnum on see, et tööstuse langust kompenseerib teenindussektori kasv. Teeninduse globaalne ostujuhtide indeks, mis on viimasel paaril kuul hoopis tõusnud, oli augustis 53,8. Kuna teenindus moodustab valdava osa majandusest, püsib globaalne koondindeks endiselt majanduse mõõdukale kasvule viitava 53 punkti lähedal.
Makronäitajad annavad vastuolulisi signaale. Praegu on USA majanduses huvitav olukord, kus makroindikaatoritest võib leida nii peatsele majanduslangusele kui ka taastumisele osutavaid signaale. USA majandus kasvas teises kvartalis aastavõrdluses ligikaudu 3%, samuti on suurenenud tööhõive ja tarbijakulutused. Selliste näitajate juures pole kunagi varem nähtud äkilist pööret langusesse. Teisest küljest on USA tööpuudus kasvanud eelmisel aastal saavutatud madalpunktiga võrreldes ligi 1% jagu ja nii kiiret tõusu pole ilma majanduslanguseta samuti varem juhtunud.
Meeldiv uudis on see, et tööpuuduse kasvu peapõhjuseks pole mitte koondamised, vaid tööjõupakkumise kasv. Seega on USA-l head eeldused majanduslangust vältida, kuid selleks peaks Föderaalreserv intresse jõuliselt kärpima.
Käimas on võidujooks intressikärbete ja majanduslanguse vahel. Seni on majanduslanguse muret tasakaalustanud lootus, et keskpangad teevad agressiivsema intressikärpe. Föderaalreservi juht Jerome Powell kinnitas oma viimatises sõnavõtus, et Föderaalreserv ei soovi näha ega tervita tööturuandmete edasist nõrgenemist ja on saabunud aeg rahapoliitikat lõdvendada. Praegu ootavad turud, et Föderaalreserv kärbiks intressimäära selle aasta lõpuks 1% võrra ja järgmisel aastal veel kuni 1,25% võrra. Kõik märgid näitavad, et Föderaalreserv alustab intressilangetuse tsüklit oma järgmise nädala koosolekul 0.25% suuruse kärpega.
Olukorras, kus intressi 1% võrra langetatakse, peaks USA majanduskasv rusikareegli järgi kiirenema sellele järgneva 6–12 kuu jooksul ligikaudu 1% võrra. Sellest peaks piisama, et langust vältida ja majandus uuesti käima tõmmata. Nii nagu intresside tõstmine, nii mõjuvad ka kärped teatud viitajaga, mistõttu jääb siiski õhku kahtlus, et Föderaalreserv on kärbetega hiljaks jäänud.
Täiuslikku pehmet maandumist pole olemas. Viimase paari aasta jooksul on palju räägitud globaalse majanduslanguse ohust ja nn pehme maandumise võimalikkusest. Mida me selle pehme maandumise all siis ikkagi mõtleme? Ega päris täpset definitsiooni ei olegi. Üldiselt mõeldakse siin sellist olukorda, kus liigkiire inflatsioon õnnestub rahapoliitika toel saada kontrolli alla, ilma et see sealjuures põhjustaks majanduslangust ja tööpuuduse järsku kasvu.
Praegu jääb mulje, et turud hindavad sisse sellist laadi pehme maandumise, kus majandus aeglustub teatud piirini ja siis stabiliseerub mõneks ajaks sellel tasemel. Samas ei ole majandus kunagi staatiline, vaid pidevas muutumises. Seega kajastab turu ootus pigem erinevate stsenaariumite tõenäosuste keskmist. Reaalsuses võib see pehme maandumine kujuneda päris konarlikuks, tuues kaasa ka suurema volatiilsuse aktsiaturgudel.
Ootame nähtavuse paranemist. Globaalse majanduslanguse risk on viimaste kuudega taas suurenenud, aga mitte niivõrd, et me näeks seda põhistsenaariumina. Kui majanduslangust ei tule, siis ei tule ka karuturgu. Sel juhul on lähikuude põhiküsimus, kui suuri kõikumisi võime aktsiates kohata, enne kui majanduse taastumine turud taas püsivamalt tõusule lükkab. Lähiperiood ei paista kuigi roosiline ning võib esineda tavapärasest kõrgemat volatiilsust. Tuleb tähelepanelikult jälgida keskpankade tegevust ja majanduslanguse signaale.
Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg
