SEB: Eesti keskmine investor on 40-aastane erasektoris töötav mees
Aeg on investeerimise tähtsaim tegur ning seetõttu räägitakse palju ka sellest, et investeerimisega tasuks alustada võimalikult vara. Kas see tähendab, et esimeste sammude tegemiseks 40-aastasena on juba lootusetult hilja? Millal on kõige parem aeg investeerimisega alustamiseks, avab SEB jaepanga kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.
Ideaalne oleks, kui investeerimisega alustatakse täisealiseks saamisel, esimese palga laekumisel või siis, kui hakatakse iseseisvalt oma rahaasju korraldama. See aga ei tähenda, et hiljem, näiteks neljakümnendates, investeerimisega alustada ei tasuks.
„Kui alustada varem, siis on rohkem aega investeerimise eesmärkide saavutamiseks. Hiljem alustamine nõuab samade tulemusteni jõudmiseks suuremat rahalist panust või algkapitali. Näiteks selleks, et 65-eluaastaks oleks kogutud investeeringuid 113 000 euro väärtuses, peaks 20-aastane igakuiselt investeerima 30 eurot. 40-aastane peaks sama tulemuse saavutamiseks iga kuu investeerima 140 eurot ehk peaaegu viis korda rohkem. Seda juhul, kui keskmine aastane tootlus on 7%,“ selgitas Visnapuu.
Samas on vanemas eas investeerimisega alustamisel Visnapuu sõnul ka eeliseid. „40-ndaks eluaastaks on inimesel võrreldes 20-aastastega elukogemust, tihti on saavutatud rahaline kindlus, soetatud oma eluase ja kogutud finantspuhver. Praktika näitab, et vanemas eas investorid on rahulikumad, distsiplineeritumad, järgivad valitud investeerimisstrateegiat ega kipu spekuleerima ja liigseid riske võtma. See võib tuua paremaid ning stabiilsemaid tulemusi,“ tõdes SEB ekspert.
Kindlustunde tõstmiseks võiks vanematel inimestel investeerimisega alustamisel olla finantspuhvrit kogutud kuue kuni üheksa kuu jagu vajalikest kulutustest, noortel kolme kuu jagu. Visnapuu märkis, et rahalise puhvri olemasolu on stardiks hea ning annab võimaluse teha julgemaid valikuid, kuid selle puudumine ei ole takistuseks, et investeerimisega üldse mitte alustada.
Tüüpiline investor – 40-aastane erasektoris töötav mees
SEB andmed näitavad, et Eesti inimesed astuvad esimesi samme investeerimise suunas üsna varakult - kui karjäär on tõusuteel ja teatud rahalised vahendid on juba kõrvale pandud. 20% investeerimishuvilistest on vanuses 26-35 ja 10% vanuses 18-25.
„Eesti keskmine investor on aga 40-aastane erasektoris töötav mees, kelle väärtpaberiportfell on pigem tagasihoidlik, jäädes üldjuhul alla 1000 euro. 24% investoritest on enne investeerimisega alustamist kõrvale pandud 100-1000 eurot, 20% investoritest 1000-3000 eurot,“ kirjeldas Visnapuu.
Kui mehed alustavad investeerimisega vanuses 26-35, siis Eesti naised astuvad esimesi samme hilisemas eas ning kõige enam on naisinvestoreid vanuses 36-45, mis moodustab 23% kõigist naisinvestoritest. „Üllatav on, et ka üle 65-aastaste naiste seas on investeerijate osakaal märkimisväärselt suur – tervelt 22%. Naised on sageli investeerimisotsuste tegemisel konservatiivsemad ja riskiteadlikumad ning see võib olla ka põhjus, miks investeerimisega alustamist edasi lükatakse,“ nentis Visnapuu.
Kõiki mune ei maksa panna ühte korvi
Mida hiljem investeerimisega alustada, seda olulisem on oma investeeringuid hajutada ja seeläbi riske maandada. „Kui pensionile jäämiseni on jäänud vähem kui 10 aastat, ei tasuks enam spekuleerida ja liiga riskantseid investeeringuid teha. Ka teise samba pensionifondid on loodud sama loogikaga, see tähendab pensioniea lähenedes fondi riskitase väheneb – võlakirjade kui stabiilsema investeeringu osakaal suureneb ning aktsiate kui riskantsema investeeringu osakaal väheneb,“ tõi Visnapuu paralleele pensionifondidega.
Ka Princetoni ülikooli majandusprofessor Burton G. Malkiel väidab, et kui 20–40-aastaste investorite portfell võiks koosneda 75–90% aktsiatest, siis 40–60-aastaselt tuleks nende osakaalu vähendada 65–75%-ni ja asendada need järk-järgult võlakirjadega. Kuni 80-aastaselt ja üle selle võiks võlakirjade osakaal portfellis olla suurim (60–80%).
Investeerimine nõuab kannatlikkust ning veidi ka planeerimist. Alustada tasuks väikestest summadest ning regulaarsetest maksetest investeerimisportfelli. Vanuse vaates ei ole investeerimismaailmaga tutvumiseks halba aega ning parim aeg alustamiseks on just praegu.
Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda väärtpaberi tingimuste ja muu olulise teabega, investeerimisega seotud riskidega ning hinnata investeeringu asjakohasust ja sobivust. Investeerimisega võib kaasneda maksukohustus. Üldine teave investeerimise ja väärtpaberite kohta on kättesaadav finantsteenuse osutaja AS-i SEB Pank investorkaitse veebilehelt: Investorkaitse | SEB. Küsimuste korral tuleks pöörduda panga klienditeenindaja või oma maksu-, finants- või õigusnõustaja poole.
Lisainfo:
Maarja Lumiste
Kommunikatsioonijuht
Erakliendi valdkond
SEB Pank
+372 56631925
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.lumiste@seb.ee
