SEB: Pea pooled Eesti noortest on oma vara ühel või teisel viisil investeerinud

08.09.2023 - 11:45

Noorte teadmised investeerimisest on head. Siiski oleks vaja koolis rahatarkuse õpetamist.

SEB koolisaadik Mia Maria Melnitšuk sõnas, et kuna paljudes koolides ei õpetatata noortele rahatarkust, sealhulgas investeerimist, ammutab suur hulk noori oma teadmisi investeerimisest meedia kaudu. Ta lisas, et vähesed koolid pakuvad noortele valikkursuseid rahatarkuse teemadel, mis on aga sageli teoreetilised ning ei anna noortele teadmisi, kuidas päriselt alustada oma rahaasjade korraldamisega.

SEB koolisaadik Nataly Ivanov lisas, et rahatarkus ja investeerimine on noorte jaoks oluline jututeema nii kodus kui ka sõprade seltsis. SEB koolisaadik Ilja Karasjov märkis, et noorte esialgsed teadmised investeerimisest tulevad sotsiaalmeediast, veebist ja raamatutest.

SEB erakliendi segmendijuht Evelin Koplimäe tõi välja, et nende kevadel korraldatud uuringust selgus, et 56% 18-29-aastastest saavad rahaasjade korraldamiseks nõuandeid sõpradelt. 48% noortest leiab vajaliku info valdkonna meediaväljaannetest, 31% valdkonnaga seotud taskuhäälingu saadetest, 29% raamatutest ja 27% sotsiaalmeediast. „Noored soovivad investeerimisvõimalusi arutada oma sõpradega ning ise avastada ja katsetada, et leida enda jaoks sobivamad viisid raha paigutamiseks.“

Koplimäe lisas, et sealjuures ei tohiks unustada investeerimise olulisi põhitõdesid – enne alustamist on oluline tutvuda väärtpaberi tingimustega, investeerimisega kaasnevad alati riskid ning raha tuleks paigutada vastavalt oma investeerimishorisondile ja panustada ei ole mõistlik ainult ühte konkreetsesse valdkonda, vaid riske hajutada.

Investeerimine on muutumas järjest populaarsemaks noorte seas

SEB koolisaadikute sõnul on näha järjest rohkem noorte huvi investeerimise vastu. Melnitšuk sõnas et enamik noori soovib investeerida, kuid neil puuduvad selleks piisavad teadmised ning seetõttu ei julgeta ka alustada. Ivanov märkis, et noored soovivad olla finantsiliselt sõltumatud ja iseseisvad, mistõttu on nad valmis selle nimel vaeva nägema. „Oma tuleviku kindlustamine on noorte jaoks äärmiselt oluline.“

Karasjovi sõnul investeerivad noored, kes juba teavad, mida nad tahavad tulevikus teha, aktiivselt või mõtlevad selle peale. „Üldine arusaam noorte seas on, et investeerimise abil saavutavad nad kiiremini oma finantseesmärke.“ Koplimäe lisas, et 49% noortest räägib kodus rahast ja finantside planeerimisest tihti. „Möödas on ajad, mil vanemad oma laste eest kõik finantsotsused ära tegid. Lapsevanemad kaasavad järjest rohkem lapsi nendega seotud rahaasjadesse ning suunavad lapsi ise oma finantsasju ajama.“

Koplimäe tõi ka välja, et on näha, et noored soovivad olla iseseisvad ja oma vanemate finantsidest sõltumatud. Ta lisas, et 43% Eestis elavatest noortest on oma vara ühel või teisel viisil investeerinud.

Eesmärgiks on rahalise vabaduse saavutamine

Melnitšuk märkis, et noored alustavad enamasti investeerimist pensionisambasse, kuid seejärel investeerivad enamasti aktsiatesse. „Peamiseks eesmärgiks investeerimisel on rahalise vabaduse saavutamine ning endale passiivse tulu tekitamine juba noores eas.“ Ivanov lisas, et noortel on huvi investeerida aktsiatesse eesmärgiga saada dividende, huvi pakub ka krüptovaluuta.

Karasjovi sõnul valivad noored peamiselt riskantseid ja suure volatiilsusega varaklasse. „Lemmik varaklass kuhu investeerida on aktsiad. Tänu vähestele kohustustele oma finantselus saavad noored seda endale lubada.“ Ta lisas, et noored, kes on juba pikemat aega investeerimisega tegelenud on väga mitmekesise portfelliga: aktsiad, võlakirjad, ETF-id ja indeksfondid.

Koplimäe märkis, et Eesti noored alustavad investeerimist varakult. Ka 18-19-aastaste seas on päris palju neid, kes on investeerinud kas aktsiatesse (18%), krüptovaluutasse (13%) ja erinevatesse investeerimisfondidesse (7%).

Rahatarkuse õpetamisest on koolis vajaka

Melnitšuki sõnul on koolides rahatarkuse õpetamine äärmiselt vajalik, kuna hetkel puuduvad noortel isegi soovi olemasolul vastavad põhiteadmised, et alustada näiteks säästmise või investeerimisega. „Noortega rääkides oleme saanud teada, et takistavaks faktoriks investeerimisega alustamisel ongi just teadmiste puudumine.“

Ivanov sõnas samuti, et rahatarkus on teema, mida peaks igas koolis õpetama, et noortel oleks lihtsam kiirelt läheneva iseseisva eluga toime tulla. „Mida varem noor puutub kokku finantsmaailmaga, seda rohkem võimalusi tal tulevikus on,“ märkis Karasjov. Ta lisas, et kooli lõpetades peab noor olema valmis iseseisvaks eluks finantsmaailmas.

SEB Koolisaadikute programm

Tänavu osalesid programmis 9. kuni 12. klassi õpilased. Seitse kuud kestnud programmi jooksul koolitati saadikuid muuhulgas eelarve planeerimise, säästmise, investeerimise, ettevõtluse ning küberturvalisuse teemadel. Igale teemale läheneti jätkusuutlikkuse nurga alt, et noored oskaksid märgata oma tegevuste mõju igas elu valdkonnas.

Koolisaadikud andsid see aasta üle 170 rahatarkuse tunni, kus osales kokku üle 4000 õpilase. Noortele olid nende isiklikul arenguteel SEB poolt toeks personaalsed mentorid, kes toetasid koolisaadikuid kogu programmi vältel ning aitasid neil jõuda programmis seatud individuaalsete eesmärkideni. Programmi järgmisse lendu kandideerimine avatakse noortele sügisel.