SEB uuring: Kolmandik Balti ettevõtteid seisab silmitsi kestlikkuse regulatsioonide keerukuse väljakutsetega
Kestlikkusest on kujunemas keskne teema ettevõtete igapäevategevuses, seda enam, et ka uued regulatsioonid ja nõuded panevad ettevõtteid kohanema keskkonnasõbralikumate praktikatega. SEB Panga hiljutine küsitlus paljastab, et kolmandik Balti ettevõtteid tajub kestlikkusega seotud regulatsioone tõsise väljakutsena, mis nõuab strateegiliste otsuste tegemist ja tihti ka lisainvesteeringuid.
Eestis toob regulatsioonide keerukuse esile 34% finantsjuhtidest, samuti on lähiaja väljakutseks kestlikkuse strateegiate arendamine ning rahastuse tagamine. Lätis (31%) ja Leedus (39%) on samuti peamiseks väljakutseks regulatsioonidest arusaamine ja nendele vastamine, mis toob esile laiapõhjalise ja pikaajalise strateegilise lähenemise vajaduse.
Peep Jalakas, SEB juhatuse liige ja ettevõtete panganduse valdkonnajuht, rõhutab, et ettevõtted peavad hindama, kas nende olemasolevad plaanid suudavad vastata tegelikele vajadustele ja kas neil on piisavalt ressursse ning sobiv organisatsiooniline struktuur. Jalaka sõnul on see eriti tähtis, kuna Euroopa Liidu uus kestlikkuse aruandluse regulatsioon seab suurettevõtetele kõrgendatud nõuded. Sellise regulatsiooni täpne rakendamine on ka finantsjuhtide hinnangul lähiaastate suurim väljakutse.
Kohustus või konkurentsieelis
SEB küsitlus annab hea ülevaate Balti ettevõtete hetkeolukorrast kestlikkuse vallas ning rõhutab uue regulatsiooni rolli. Organisatsioonid, mis on suudavad teadlikult arendada ja rakendada kestlikkuse strateegiaid, on paremas positsioonis nii regulatiivsete nõuete täitmiseks, kui ka konkurentsivõime tugevdamiseks.
Uuring toob välja, et märkimisväärne hulk Balti ettevõtteid juba alustanud kliima üleminekukavade väljatöötamisega ning eraldanud vahendeid kahjulike heitmete vähendamiseks. Selline suund rõhutab, et kestlikkuse küsimused on ettevõtete juhtimistavadesse sügavalt juurdumas.
„Kuid huvitav on märkida, et ettevõtted ei seosta veel neid investeeringuid otseselt konkurentsivõime kasvatamisega – pigem peetakse neid vajalikuks selleks, et täita regulatiivseid nõudeid ja olla kooskõlas EL-i eesmärkidega,“ kommenteeris Jalakas. „Samas annab regulatsioonidega kooskõlas tegutsemine selge konkurentsieelise nii tarneahelas, kui ka eksportturgudel,“ täiendas ta.
