SEB uuring: noored tunnetavad inflatsiooni mõju eluviisile, kuid säästavad siiski igakuiselt raha koduostuks
SEB aprillis korraldatud noorte uuringu andmetel planeerib valdav enamus noortest (91%) oma igakuiseid väljaminekuid, millest kõige rohkem läheb toidule ja muudele igapäevastele kuludele (85%) ning sellele järgnevad majapidamiskulud (41%). Enim säästetakse raha kodulaenu sissemakseks, reisimiseks, kuid ka autoostuks ja abiellumiseks. Inflatsiooni mõju tulemusel on enim vähendatud kulutusi riietele ja meelelahutusele.
SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš sõnas, et kui üldlevinud rahatarkuse järgi on soovituslik jaotada oma igakuised väljaminekud 60-40-printsiibi järgi ehk 60% igakuistest sissetulekutest kulutada igapäevastele vajadustele, nagu näiteks toit ja eluasemekulud, ning 40% suunata investeeringuteks, säästudeks ja elustiili kuludeks, siis valdav enamus noori pole viimase aasta jooksul inflatsiooni mõjul enam selle mudeli järgi saanud oma rahaasju planeerida. Ta lisas, et ometigi on näha, et noored planeerivad igakuist eelarvet pingsamalt ning huvituvad järjest enam säästmisest.
„Hiljutine noorte uuring näitas, et enam kui 85% noorte arvates on üheks suuremaks kuluallikaks toit ja muud igapäevased kulud ning kodu korrashoiuga seotud väljaminekud. Samal ajal tunnetavad noored inflatsiooni mõju oma eluviisile – vaid 18% noortest pole pidanud selle tõttu oma elustiili ja harjumusi muutma. 43% uuringus osalenud noortest on vähendanud kulutusi riietele, 38% loobunud meelelahutusest, nagu kinos ja peol käimine või väljas söömine,“ tõi Tkatš esile.
Üheksa noort kümnest planeerib oma igakuiseid kulutusi
Tkatš tõi välja, et üheksa noort kümnest planeerib oma igakuiseid kulutusi – ligi kolmandik noortest planeerib kindlasti kõiki kulutusi ning üle poolte teeb seda osaliselt ehk vaid suuremaid väljaminekuid. „79% noortest säästavad igakuiselt, peamiselt kogutakse raha koduostu sissemakseks (37%), reisimiseks (34%) ning auto või sõiduki ostuks (17%). 7% noortest panevad aga teadlikult raha kõrvale, et abielluda ning 8% vastanutest kogub selleks, et tasuda enda hariduse eest,“ tõi Tkatš esile põhilisi säästmise eesmärke.
Kuigi noorte huvi ja aktiivsus raha säästmise vastu on järjest kasvanud, siis investeerimisega tegeleb veidi alla poole noortest (43%) ning kolmandik neist ehk 29% investeerib aktsiatesse. „Ligi viiendik noortest ehk vastavalt 19% teeb makseid kolmanda samba pensionifondidesse ning 18% paigutab raha investeerimisfondidesse,“ tõi SEB eraklientide segmendi projektijuht uuringu tulemustest esile.
Ta rõhutas samas, et eriti noorte puhul on investeeringuks ka teadlik raha suunamine oma erialastesse oskustesse ja haridusse, sest see võib suurendada tuleviku sissetulekuid. Samas nentis ta, et tuleviku kindlustamiseks võib kaaluda ka investeerimist. Sealjuures ei tohiks unustada investeerimise olulisi põhitõdesid – investeerimisega kaasnevad alati riskid ning panustada ei ole mõistlik ainult ühte konkreetsesse instrumenti, piirkonda või valdkonda, vaid riske hajutada.
SEB korraldatud uuring toimus 2023. aasta aprillis. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku osales 418 noort vanuses 18-29-aastat.
Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda väärtpaberi tingimuste ja muu olulise teabega, investeerimisega seotud riskidega ning hinnata investeeringu asjakohasust ja sobivust. Investeerimisega võib kaasneda maksukohustus. Üldine teave investeerimise ja väärtpaberite kohta on kättesaadav AS-i SEB Pank investorkaitse veebilehelt: Investorkaitse | SEB. Küsimuste korral tuleks pöörduda panga klienditeenindaja või oma maksu-, finants- või õigusnõustaja poole.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post maarja.kalamas@seb.ee
