SEB uuring: pea pooled Eesti inimestest säästsid viimasel poolaastal vähem kui varasemalt
SEB poolt veebruaris korraldatud uuringust selgus, et 46% eestimaalastest säästis viimase poole aasta jooksul vähem kui sellele eelnenud poolaastal. Ka Lätis ja Leedus tõid üle poole (vastavalt 59% ja 64%) vastajatest välja, et säästsid viimase kuue kuu jooksul vähem või üldse mitte. Püsivalt panevad sama summa raha kõrvale ligikaudu veerand uuringus osalenud baltlastest.
Viimase kuue kuu jooksul säästis 46% eestimaalastest vähem kui sellele eelnenud kuue kuu jooksul. SEB eraklientide segmendi müügijuht Evelin Koplimäe tõi välja, et kuigi viimastel kuudel on säästmisaktiivsus langenud, siis võrreldes möödunud aasta septembris toimunud uuringuga on näha, et huvi raha kogumise vastu on kasvamas.
„Hinnatõus ja ebakindlus tuleviku suhtes on pannud inimesi rohkem oma majanduslikku olukorda analüüsima ja nähakse vajadust ka rohkem raha kõrvale panna. Võimalusi säästmiseks leitakse nii mõningate kulude, näiteks kodu sisustamisele ja elektroonikale tehtavate kulutuste edasi lükkamises kui ka igapäevaste kulude, näiteks meelelahutuse kärpimises,“ nentis Koplimäe.
Uuringu põhjal on näha, et nii Eestis, Lätis kui ka Leedus ligikaudu 25% vastajatest säästsid viimase kuue kuu jooksul sama palju kui eelnevatel kuudel. Rohkem pani igakuistest sissetulekutest kõrvale pisut üle kümnendiku vastanutest (Eestis 16%, Lätis 12%, Leedus 9% vastanutest), kusjuures kolmest Balti riigist on ainsana Eestis võrreldes 2022. aasta septembriga see protsent pisut tõusnud – 11%-lt 2022. aastal 16%-le 2023. aastal.
Huvi investeerimise vastu on madal
Üle poole Balti riikides elavatest inimestest ei tegele investeerimisega, selle tõid välja 63% vastajatest Eestis, 64% Lätis ja 59% Leedus. Neist, kes regulaarselt oma raha paigutavad, kavatseb järgmisel poolaastal samas mahus investeerimisega jätkata kõikides riikides ligikaudu viiendik vastanutest (Eesti 18%, Läti 22%, Leedu 24%). Vaid 9% Eesti ja 7% Leedu ning sama palju Läti vastanutest märkis ära, et plaanivad järgneval kuuel kuul investeerida senisest rohkem.
„Kuigi huvi investeerimise vastu on Balti riikides võrdlemisi madal, siis on viimastel kuudel Eestis lisandunud neid, kes kaaluvad investeerimisega alustamist – kui 2022. aastal vastas 11% eestimaalastest, et kaalub investeerimisega alustamist, siis 2023. aastal oli neid juba 17%,“ kirjeldas uuringutulemusi Koplimäe.
„Esile tasub tõsta, et investeerimist kaaluvad eelkõige nooremad inimesed, vanusegrupis 18-29, neist üle kolmandiku (36%) plaanivad investeerimisega alustamist, 30-39-aastaste seas oli neid 21%, 40 ja vanemate seas jäi aga vastav protsent 10 kanti,“ tõi Koplimäe välja. Ka Lätis ja Leedus on investeerimisele avatud eelkõige nooremad, kuigi Leedus on investeerimist kaaluvate nooremaealiste protsent siiski madalam kui Eestis ja Lätis (18-29-aastaste seas 28% Lätis, 19% Leedus kaalub investeerimisega alustamist).
SEB korraldatud uuring Eestis, Lätis ja Leedus toimus 2023. aasta veebruaris. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas küsimustele Balti riikides 3006 inimest vanuses 18-74 eluaastat, neist Eestis 1000.
Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda väärtpaberi tingimuste ja muu olulise teabega, investeerimisega seotud riskidega ning hinnata investeeringu asjakohasust ja sobivust. Investeerimisega võib kaasneda maksukohustus. Üldine teave investeerimise ja väärtpaberite kohta on kättesaadav AS-i SEB Pank investorkaitse veebilehelt: Investorkaitse | SEB. Küsimuste korral tuleks pöörduda panga klienditeenindaja või oma maksu-, finants- või õigusnõustaja poole.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post maarja.kalamas@seb.ee
