Turud USA valimiste ootuses optimistlikud
Kuigi september algas üleilmsel aktsiaturul müügisurvega, taastus investorite riskiisu kiiresti ja sealt alates on aktsiad liikunud valdavalt ülesmäge. Turu meeleolu paranemisel mängis olulist rolli asjaolu, et peamised keskpangad alandasid intressimäära. Turg on positiivselt häälestatud hoolimata jooksvate makronäitajate nõrkusest: püsib usk, et keskpangad tegutsesid õigeaegselt ja üleilmne majandus hakkab peagi kosuma. Üks sündmus, mis tekitab aktsiaturul ebakindlust, on peatsed USA presidendivalimised. Turu tõusutrendi jätkumiseks on aga valimistest veelgi olulisem see, et rahapoliitilised stiimulid kajastuksid juba lähikuudel majandusnäitajate paranemises.
Makronäitajate paranemist tuleb veel oodata. Pärast mõningast tugevnemist selle aasta alguses hakkasid üleilmsed makroindikaatorid alates maist märgatavalt nõrgenema. Sellest ajast alates on jooksvad näitajad pidevalt ootustele alla jäänud ja kolmanda kvartali lõpuks paistab globaalne majandus olevat kehvemas seisus kui kvartali alguses.
Vaatame näiteks globaalse töötleva tööstuse ostujuhtide indeksi liikumist. Kui kõnealune indikaator on väiksem kui 50 ehk allpool neutraalset taset, siis räägib see sektori langusest eelneva kuuga võrreldes. Septembris kukkus töötleva tööstuse indeks neljandat kuud järjest, jõudes 48,8 punktini, mis on madalaim tase alates eelmise aasta oktoobrist. Selline näitaja ei anna veel märku majanduslangusest, kuid viitab sektori ettevõtete olukorra jätkuvale halvenemisele.
Globaalne teenindussektori ostujuhtide indeks ja ka globaalne koondindeks püsisid septembris siiski mõõdukale kasvule osutava 52 punkti juures. Lisaks võis möödunud kuul täheldada negatiivsete makroüllatuste hulga vähenemist ja mõne kindlustunde indeksi paranemist nii USA-s kui ka Euroopas. Sellised arengusuunad lubavad eeldada, et keskpankade stiimulid annavad peagi majanduses tunda ja et makroindikaatorid võivad hakata paranema juba paari kuu pärast.
Keskpankade samaaegsed sammud on suurema mõjuga, aga ei taga kindlat edu. Kui Föderaalreserv jättis oma juuli lõpu koosolekul intressimäära muutmata, siis oli aktsiaturul tunda pettumust. Septembriks oli Föderaalreserv saanud piisava kindlustunde, et inflatsioon aeglustub, ja tegi lõpuks oma esimese intressikärpe. Seda koguni 0,5% võrra tavapärase 0,25% asemel. Euroopa Keskpank tegi septembris oma teise 0,25%-lise intressilangetuse ja kõigi eelduste kohaselt jätkab täna, 17. oktoobril, kolmanda kärpega.
Septembri lõpus astus otsustavaid samme ka Hiina. See on kahtlemata hea uudis, sest suuruselt maailma teine majandus seisab silmitsi mitme probleemiga, sealhulgas kinnisvarakriisi, deflatsiooniohu ja nõrga tarbijakindlusega. Nüüd käidi välja kopsakas stiimulipakett, mis sisaldab intresside langetust, pankadesse tehtavaid rahasüste ja eelarvekulude kasvu. Hiina aktsiad reageerisid sellele sammule järsu tõusuga ja alates septembri keskpaigast on MSCI Hiina indeks kerkinud ligi 30%.
Kolme suure keskpanga kõrval käib intressilangetuse tsükkel ka paljudes muudes riikides üle maailma. Suurte majandusriikide hulgas on erandiks Jaapan, kes kaalub intresside tõstmist. Selline sünkroniseeritud langustsükkel peaks suurendama üleilmse majanduse nn pehme maandumise tõenäosust. Intresside langus koos rahapakkumise kasvu ja finantstingimuste leevenemisega lubab eeldada, et makronäitajad võivad paranemise poole pöörata juba lähikuudel. Samas on praegu veel vara kindalt väita, et keskpangad tegutsesid õigel ajal ja majanduslanguse oht on täielikult möödas.
Poliitiliste riskide tähtsus aasta lõpus kasvab. USA presidendivalimisteni on jäänud vähem kui kuu. Kuigi küsitlused näitavad Kamala Harrise väikest edumaad Donald Trumpi ees, võib seisu pidada tegelikult võrdseks ja võitja selgub alles lõpumeetritel. Kaaludes võimalikke muutusi USA majandus- ja välispoliitikas, tuleb lisaks presidendile arvestada ka kongressi jõuvahekordadega: novembris valitakse uuesti kõik esindajatekoja liikmed ja kolmandik senati liikmetest. Kongressi uuest koosseisust sõltub, millises ulatuses õnnestub tulevasel presidendil oma poliitikat päriselt ellu viia.
USA valimiste kõrval tõuseb järjest rohkem esile Lähis-Ida geopoliitiline olukord, sest sealne sõjategevus kasvab. Lähis-Ida konflikti laiem mõju avaldub eelkõige nafta hinna tõusu ja kaubateede häirete kaudu.
Jälgime võimalusi ja riske. Kuigi makrotasandil on majanduse väljavaade veidi paranenud, võib oodatud pehme maandumine kujuneda reaalsuses päris konarlikuks ja kätkeda endas mitut ohtu. Seega jälgime tähelepanelikult keskpankade samme ja majanduslanguse riske. USA valimiste lähenedes võib oodata turukõikumiste kasvu, sest raskesti ennustatav tulemus tekitab ebakindlust. Samas tundub, et aktsiaturu jaoks on praegu USA presidendi isikust siiski olulisem intresside langus ja makropildi paranemine. Samuti on ettevõtete 3.kvartali tulemuste hooaeg alanud üle ootuste positiivselt. Me loodame, et makrokeskkonna nähtavus paraneb veel enne aasta lõppu, ja kaalume soodsate arengusuundade korral aktsiate osakaalu suurendamist investeeringutes.
Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg
