Uuring: naiste soov ettevõtlusega alustada on tagasihoidlik
Käesoleva aasta varasügisel SEB poolt läbi viidud uuringust selgus, et naiste soov teha karjäärisuunana algust oma ettevõttega, on tagasihoidlik. Lisaks leiavad naised, et neil ei ole äri finantseerimiseks nii häid võimalusi kui meestel.
Üle 50% eestimaalastest ei soovi lähitulevikus ettevõtjaks hakata – nii selgus sel varasügisel SEB poolt läbi viidud uuringust. Kuigi ka teistes Balti riikides on trend ettevõtlusega alustamisel sarnane, on Eestis ettevõtlusega alustamisest hoidumise osakaal suurim. Seejuures on veelgi murettekitavam asjaolu, et üle 55% nendest eestimaalastest, kes ettevõtlusega lähiajal alustada ei soovi, on naised.
“Selgus, et peamiseks põhjuseks, miks ettevõtlusega alustada ei soovita on rahaliste vahendite puudumine ja riigi üldise majandusliku olukorra halvenemine – nii tõi välja ligi 30% naistest. Samas leidub aga mitmeid edukaid näiteid, kus piiratud ressurssidega alustatud ettevõtted on kasvanud innovatsiooni ja leidlikkuse toel suureks, inspireerides sellega ka teisi ettevõtluse teele astuma,“ avas uuringu tulemusi SEB jaepanganduse valdkonna juht ja juhatuse liige Ainar Leppänen.
Naiste ja meeste hinnangud võrdsete võimaluste osas erinevad märkimisväärselt
Ilmnes, et mehed on oma äritegevusega alustamisel, alates äriidee arendamisest kuni ettevõtte registreerimiseni, igas kategoorias naistest aktiivsemad – vaid paar protsenti uuringus osalenud naissoo esindajatest on oma ettevõtte juba registreerinud ning üksnes ligi 6% tegeleb äriidee arendamisega.
Marginaalsed numbrid võivad peegeldada naiste hinnangut konkurentsitingimustele: naiste arvates valitseb kohatine sooline ebavõrdsus äritegevuse finantseerimiseks võimaluste leidmisel. Kui koguni üle 50% meestest leiab, et neil on ettevõtte finantseerimisel naistega absoluutselt samad võimalused, siis naistest arvab samamoodi vaid ligi 20%. Seejuures võetakse viimaste arvates ettevõtluskeskkonnas mehi oluliselt tõsisemalt, kusjuures mõjutavad naisettevõtjaid nende hinnangul negatiivsed soostereotüübid.
“Naiste madal aktiivsus ettevõtte asutamisel võib peegeldada ka nende tunnetust võrdsete võimaluste osas, kus nende kogemus erineb vastassoo omast ning arvamustes laiuvad üsna suured käärid. Peaksime naiste tänasest tunnetusest tegema järeldused ning rääkima soolisest lõhest mitte ainuüksi palgatöö vaates, vaid ka laiemalt ettevõtluses, seades küsimuse alla põhjendamatud stereotüübid. Näiteks näib tihti valitsevat arusaam, et naiste alustatavad ettevõtted keskenduvad peamiselt iluteenuste pakkumisele või on seotud lihtsama ja vähem kompetentsi nõudva edasimüügiga. Tegelikkuses on asi üksnes väikeettevõtlusest kaugel, paljude tänaste suurettevõtete omanike ja juhtide seas on palju edukaid naisi,” rääkis Leppänen.
Kuigi kahe sooesinedaja üldhinnangud võrdsetele võimaluste osas on märkimisväärselt erinevad, hindavad mõlemad siiski võrdselt oluliseks alustavale ettevõtjale pakutavat tuge. Ligi 40% uuringus osalenutest märkisid, et peavad äritegevuse käivitamisel esmatähtsaks toetuste olemasolu ning soodsaid finantseerimistingimusi. Sarnast trendi saab täheldada ka nii Lätis kui Leedus.
SEB Eesti alustavate ettevõtjate uuring viidi koostöös Norstatiga läbi 2024. aasta septembris. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 18-74-aastat.
