SEB uue kampaania eesmärgiks on õpetada küberkuritegusid ära tundma
SEB tuleb täna, 14. septembril välja teadlikkuse tõstmise kampaaniaga, mis tutvustab ühiskonnale hiljutiste Eestis, Lätis ja Leedus aset leidnud küberpettuste loogikat ning harib e-panganduse valdkonnas. Kümne kõige levinud petuskeemi tutvustamiseks on pank loonud hariva testi, et tuua esile hetkel liikvel olevad petuskeemid.
„Kui keegi soovib teada, kes on peamised pettuste ohvriks langejad, siis siin ühest nimetajat ei hariduse, vanuse ega ühiskondliku positsiooni osas ei ole. Pahatahtliku küberruumi lõksudesse langevad nii üliõpilased, töötud, ärimehed, pensionärid kui ka kõrgkoolide õppejõud ning määravaks saab inimeste teadlikkus digitaalses maailmas valitsevate ohtude osas. Petuskeemid arenevad pidevalt, nende võtted muutuvad aina personaalsemaks ja ampluaa mitmekesisemaks. Tänapäeva ühiskonnas on finantsvaraga samaväärtuslikuks muutunud isikuandmed ja e-identiteet,“ kommenteerib SEB Balti e-panganduse juht Tammo Otsasoo.
RIA andmetel on õngitsuskirjade ja -lehtede hulk Eestis aasta-aastalt kasvanud. Kui 2019. aasta juuliks toimus Eestis 310 õngitsusrünnakut, siis 2020. aastal on see arv tõusnud 320ni. SEB hinnangul andsid küberpettused Eestis endast esialgu märku 2018. aasta alguses, kui petturite arsenalis olid peamiselt e-kirjade ja tekstisõnumite saatmine. Tänaseks puutuvad Eesti inimesed kokku petuskeemidega, mis puudutavad pankasid ja ametiasutusi ning petturite valikusse on lisandunud telefonikõned, elektroonilised autentimisvahendid, libaveebilehed, investeerimispakkumised, aga ka sotsiaalmeediakanalite profiili ja kirjavahetuse jälgimine ning isiklike andmete ärakasutamine.
Siseministeeriumi tellimusel valminud siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu andmetel on Eesti inimestest tänaseks umbes 8%* petuskeemide või õngitsuskirjade teel raha või isiklike andmete väljapetmise ohvriks sattunud. SEB andmetel** ei kontrolli näiteks umbes 30% e-kaubanduse klientidest täie tõsidusega e-poode, kuhu nad oma krediitkaardi andmeid sisestavad või puudub neil selle kohta selge ülevaade.
„Oleme harjunud, et meie peamised raha turvalisusega seotud kohustused on seisnenud selles, et mitte kirjutada pangakaardile selle PIN-koodi ja mitte avaldada seda kolmandatele isikutele. Samuti sellega, et uuendada pangas perioodiliselt oma kontakte. Viimast on peamiselt olnud tarvis selleks, et pank saaks inimesega kiiresti ühendust võtta, kui tema kontol märgatakse ebaharilikke tehinguid. Sellest kõigest on olnud kasu, oleme niimoodi aastate jooksul ära hoidnud suurte summade ulatuses tekkida võivat kahju. Sarnane töö jätkub – ja järjest paremal tasemel – ka tulevikus. Kuid sellest ainuüksi ei piisa: täna peavad ka inimesed ise oma raha turvalisusesse panustama rohkem kui seni,“ võtab kampaania mõtte kokku Tammo Otsasoo.
SEB eesmärgiks on tõmmata inimeste tähelepanu eksisteerivatele ohtudele, rääkida laiemalt petturite kasutatud mustritest ning edastada sõnumit, et panganduse ja finantsteenuste turvalisuse valdkond on läbimas suuri muutusi. Kui seni on turvalisuse tagamine olnud peamiselt teenuse osutajate pärusmaa, siis nüüdsest peavad ka inimesed ise järjest hoolikamalt oma raha kaitsmisse suhtuma. Kampaania kandva videoga on eesti ja vene keeles võimalik tutvuda siin:
Oma teadmisi küberturvalisuse valdkonnas saab proovile panna siin: https://www.kyberkatse.ee/
Lisainfot küberpettuste, nende ärahoidmise võimaluste ja käitumisreeglite kohta leiab temaatiliselt lehelt, mida on kavas edaspidi aktuaalse infoga täiendada.
*Uuringuga on võimalik tutvuda siin: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/siseturvalisus_aruanne_final.14.05.2020.pdf
** SEB e-kaubanduse uuring, Norstat Latvija, korraldatud 2019. aasta mais, vastajaid 1008.
Lisainfo:
Julia Piilmann
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank
telefon +372 665 5340
GSM +372 5124 808
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post julia.piilmann@seb.ee
