Finantspettused 2024. aastal: suurenes sularaha osakaal juhtumites, suurimateks kannatajateks olid ettevõtted

SEB andmetel vähenes 2024. aastal küberkurjategijatele kaotatud pettusliku raha kogusumma neljandiku võrra, mille üheks oluliseks põhjuseks on panga uuenenud ja efektiivsem monitooringusüsteem. Samas suurenes pankade tõhusama kontrolli tulemusel pettusjuhtumites sularaha osakaal. Suurimateks kannatajateks olid käesoleval aastal ettevõtted.

2024. aastal vähenes pettusjuhtumite arv 12 kuu võrdluses 12% ning kahjude kogusumma seejuures 26%. Varasemast tagasihoidlikumate pettuslike rahasummade üheks põhjuseks on panga uuenenud monitooringusüsteem, mis on aidanud pettusi tõkestada varasemast veelgi efektiivsemalt.

“Sel aastal mõnevõrra kahanenud statistika juures ei tohiks end siiski petta mõttega, et pettuste teema mind ei puuduta. Varem või hiljem mõjutavad finantspettused otsesemalt või kaudselt meid igaühte, see on lihtsalt tänapäeva reaalsus. Pettusjuhtumite arvu- ja kaotatud summade vähenemise taga on SEB puhul aga kindlasti uuenenud pettuste monitooringusüsteem, mis hoidis ära 2023. aastale omased kurvad numbrid. Lisaks oleme loonud panka uue üksuse, kes tegeleb vaid finantspettuste ennetamise ja tuvastamisega, ehk tegeleme varasemast veelgi fokusseeritumalt pettusjuhtumitega,” rääkis SEB pettuste ennetuse osakonna turbejuht Kätlin Kukk.

2024. aasta suurimad kaotajad olid ettevõtjad

Kuigi keskmised kaotatud summad on eraisikute seas vähenenud, osutusid möödunud aastal suurema kahju kandjaks ettevõtted, kelle puhul oli enim pettusjuhtumeid seotud ettevõtetele esitatud arvetel olevate pangakontode andmete muutmisega.

“Kuigi juhtumeid oli võrreldes eelmise aastaga isegi mõnevõrra vähem, kerkisid ettevõtete kaotatud summad keskmiselt 38 500 eurole, mida on aasta varasemaga võrreldes lausa 15 000 euro võrra enam. Ettevõtjatel lasub suur pinge, sest ühe õnnestunud pettuskeemiga võib kurjategija kätte saada sadu tuhandeid eurosid. Lisaks on ettevõtted osalised ka eraisikutele suunatud petuskeemides, sest ettevõtte taga on siiski füüsilised isikud ning need omavahel panga süsteemis seotud. Seetõttu on ettevõtjatele range soovitus oma kontode kasutajaid limiteerida selliselt, et ettevõtte kontodele on antud vaid vajadusepõhised juurdepääsud ning alates teatud summade suurusest on kannetel mitu kinnitajat,” avas Kukk ettevõtetele suunatud pettusjuhtumite tagamaid.

Eraisikutega seotud pettustes suurenes sularaha osakaal

Jätkuvalt kõrget positsiooni hoidis 2024. aastal eraisikutele suunatud pettusjuhtumites andmepüük, mis võimaldab kontakti astuda tuhandete potentsiaalselt ohvritega – seda enim läbi petulehekülgedele, kullerlinkidele ja võltsmeilidele sisestatud isiklike andmetega. Vaatamata möödunud aastal alguse saanud investeerimispettuste buumile, jäid sarnaselt 2023. aastale eraisikutega toime pandud pettustes esirinda telefonipettused. Küll aga on investeerimispettuste skeemides asendunud pea täiel määral n-ö külmad kõned internetis leitavate pakkumistega, mis lubavad suurt tootlust ja kohest rikastumist. 
 
"Teadlikkus investeerimisest on nende juhtumite puhul pigem olematu. Väga sagedased olid seejuures sellised juhtumid, kus puuduvate vahendite olukorras ei pandud mängu raha, vaid võeti maksimaalselt kiirlaene,” rääkis turbejuht.

2024. aasta telefonipettused paistsid aga eriti silma sellega, et neis juhtumites oli sularaha osakaal võrreldes varasemaga kõrgem - registreeritud telefonipettuste kahjusummast lausa 33% moodustas sularaha. Seda viisil, et ohver annab kurjategijale oma pangakaardi koos koodiga, või käest-kätte sularaha.

“Sularaha osakaalu suurenemise peamiseks põhjuseks võib pidada pankade tõhusamat maksete ja kaarditehingute kontrolli, mis on suunanud kurjategijad otsima teisi mooduseid, kuidas ohvrilt iga sent kätte saada,” jagas Kukk.

Uuel aastal võib enam oodata süvavõltsingute levimist

Sarnaselt varasematele aastatele, võib ka tänavu oodata enim kahju toovaks pettuste tüübiks telefoni- ja investeerimispettuseid. “Lisaks on arvatavasti tugevamalt sihikul ettevõtted ning andmepüük lööb endiselt massiga. Süvavõltsingu kasutusvõimalus võib sellel aastal hakata suurt rolli mängima,” arvas Kukk.

Kuna ka tuleval aastal võib küberkurjategijate poolt oodata stabiilselt aktiivset aastat, tuleks meeles hoida, et enne oma andmete sisestamist või võõrastega kontakti astumist, tuleks võtta rohkem aega süvenemiseks ja olukorra analüüsimiseks. “Kui selles, mida olen tegemas, täit kindlust pole, siis tuleb tegevus jätta pooleli,” andis turbejuht soovituse küberturvalisuse säilitamiseks.

Lisainfo:

Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 56631925
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-meili aadress maarja.lumiste@seb.ee