Peeter Schamardin: pensionifondide rekordaasta tulevikku pilvituks ei muuda
Eelmine aasta läks pensionikogujatel hästi, kuna teise pensionisambaga liitunute vara kasvas Eestis keskmiselt 16%. Turu tootlus ületas selgelt 2024. aasta 3,5-protsendilist inflatsiooni ning kompenseeris reaaltootluse vahepealseid kehvemaid aastaid, märgib SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin. Näiteks SEB pensionifond indeks jõudis 26%-lise aastatootluseni ning mitmed teised SEB fondid ületasid keskmist näitajat*.
Tuleviku kindlustamisel tõi läinud aasta häid uudiseid, kuid mitte kõigile. Teise sambasse kogub rahandusministeeriumi andmetel varasid ligikaudu 580 000 inimest ning kolmanda pensionisambaga on liitunud ligi 200 000 investorit. Samas on tööealisi inimesi statistikaameti andmetel pea 750 000, kellest umbes viiendik saaks tulevikus vaid riiklikku pensioni. „Teatavasti laekub raha pensionide maksmiseks töötajate palgalt arvestatavalt sotsiaalmaksult. Eesti demograafilist kõverat vaadates ei sisalda kindlustunnet klassikaline mudel, et töötajad maksavad kinni vanema põlvkonna pensioni. Riiklikule pensionile lootes ei saa inimene ise kuidagi mõjutada summat, mis pensionipäeval kontole laekub,“ ütleb Schamardin.
Mäletatavasti võttis 2021. aastal 19 protsenti teise sambasse kogunutest oma raha välja. Peab austama nende inimeste otsust, kes enda jaoks näevad vanaduspõlve kindlustamisel teisi võimalusi. Nendest, kes täna pensioniks ei kogu, loodavad 84% pensionisammaste alternatiividele. Kas plaanivad näiteks edasi tööl käia, loodavad oma ärile või kinnisvarale, samuti eeldatakse, et perekond toetab. „Tegelikkuses pole pilt nii roosiline, sest vaid 44% saavad täiendava sissetulekuallika,“ viitab Schamardin SEB uuringule.
Lisaks leiab 22%, et kogumisel puudub mõte, kuna inflatsioon sööb säästud. Pensionifondide tootlust vaadates tõi eelmine aasta täiesti vastupidise olukorra. Paarikümne protsendi juurde 2022. aastal hüpanud inflatsioon oli väga erandlik ja sõja hind, mida kogu majandus pidi maksma. Ajalooline tootlus näitab, et pikaajaliselt lüüakse inflatsiooni.
Schamardini sõnul saab OECD uuringu järgi keskmist palka teeninud Euroopa Liidu töötaja pensioni, mis moodustab 68,1% tema senisest palgast. Eesti töötajate sama näitaja saab tulevikus OECD andmetel olema ainult 34,4%. „Seega peab Eesti inimene pensionile jäädes läbi ajama kolmandikuga senisest harjumuspärasest sissetulekust. Kas selleks muutuseks ollakse valmis?“ küsib Schamardin.
*Fondi varasem tootlus ja tegevus ei ole lubadus ega viide fondi tuleviku tootluse või tegevuseesmärkide täitmise kohta.
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk. Enne investeerimisotsuse tegemist palun tutvuge pensionifondi prospekti, põhiteabe ja tingimustega SEB kodulehel www.seb.ee. Vajadusel pidage nõu asjatundjaga ja registreerige nõustamisele SEB kodulehel seb.ee.
