Leedu võttis päevaga rohkem laenu kui Eesti eelmisel aastal kokku

21. jaanuaril toimus Leedu riigivõlakirjade oksjon, mille käigus sooviti kaasata raha nii 5 kui ka 15 aasta pikkuste võlakirjadega. Emissioon osutus edukaks, kui kogu huvi ulatus 5 miljardini, kuid investoritele jaotati vaid kahe miljardi euro eest võlakirju. Enam kui kahekordse ülemärkimise puhul oli suurem huvi 15 aasta pikkuste paberite järgi, mida märgiti 2.7 miljardi eest. Mõlemat võlakirja jaotati investoritele ühe miljardi euro eest.

Investorite huvi on püsinud stabiilne

Möödunud aastal emiteeris Leedu kaks rahvusvahelisel turul kauplema asunud võlakirja – 7 ja 10 aasta pikkuse. 7 aastase noteeringu vastu ulatus toona koguhuvi 3.0 miljardi euroni, 10 aasta paberit märgiti aga 4.1 miljardi eest. Siit võiks eeldada, et on näha mõningast huvi kasvu Leedu riigivõlakirjade järele. Kui aga vaadelda täna emiteeritud võlakirju eraldi, siis ülemärkimiste poolest on huvi veidi vähened. Eelmisel aastal märgiti 10 aasta võlakiri 2.7 korda, 7 aasta noteering suisa 3 korda üle. Seega võime järeldada, et investorite huvi on püsinud stabiilselt kõrge.

Laenu hind on püsinud muutumatu

Kui möödunud aastal toimunud kahe emissiooni käigus maksti midswap tasemele peale 90 baaspunkti, siis täna saadi laenu sisuliselt sama kallilt. Viie aastase võlakirja kulukuseks kujunes MS + 60 tase, 15ks aastaks emiteeriti võlakirjad aga MS + 125 bps tasemelt. Kuna mõlemat võlakirja emiteeriti võrdses mahus, kujunes keskmiseks laenukalliduseks MS + 92.5 bps-i. Tänaste intressitasemete juures kaasati raha vastavalt 3.05% ja 3.80%-se kulukusega. Eestil küll 15 aasta pikkust noteeringut turul ei ole, küll aga kaupleb meie 2030 aasta võlakiri 2.83%se tootlusega, mis on tingitud Eesti riigi paremast krediidi ratingust võrreldes Leeduga.

Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler