SEB uuring: enam kui pool noortest loodab riikliku pensioni asemel kogumispensionile
Enam kui pooled noortest panustavad oma pensionipõlve kindlustamisel eelkõige kogumispensionile ja loodavad vähem riiklikule pensionile, selgub SEB finantskindlustunde uuringust.
Tervelt 55 protsenti noortest vanuses 18–29 eluaastat loodab pensionipõlve kindlustamisel pensioni teisele sambale ning kolmandale sambale panustab 39 protsenti noortest. Riiklikule pensionile panustajaid on kolmanda pensionisambaga võrreldes vaid neli protsendipunkti rohkem.
„Võrreldes varasemate põlvkondadega soovivad tänased noored, et kontroll oleks enam nende endi käes. Seega ei ole üllatav, et ka pensioni puhul eelistatakse juhtroll kogumispensioni näol enda kanda võtta ja eelistatakse seda varianti riiklikule sissetulekule,“ sõnas SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš. Ta lisas, et kõigi vanusegruppide lõikes torkavad just noored oma vastutustundlikkusega eriti teravalt silma.
Riikliku pensioni ja pensionisammaste järel on noorte seas kolmandal kohal investeeringud väärtpaberitesse, millele panustab vanaduspõlve kindlustamisel 29 protsenti. Tulule kinnisvarast loodab ligi veerand vastanud noortest. „Väärtpaberid on pensioniea kindlustamisel kahtlemata hea valik ja on hea meel näha, et noored tunnevad nende vastu huvi, kuid tasuks mõelda ka alternatiividele, nagu näiteks kinnisvara,“ märkis Tkatš. Väärtpaberitesse investeerimine nõuab tema sõnul sageli vähem igapäevast sekkumist kui kinnisvara, samas võivad mõlemad investeerimisvõimalused pakkuda sõltuvalt turutingimustest ja riskitaluvusest konkurentsivõimelist tootlust.
Noored ei soovi pensionipõlves tööl käia
Kui kõigist inimestest loodab pensionipõlves töötamisele tervelt kolmandik inimestest, on see näitaja noorte seas vaid 15 protsenti. Pensionieas töötamine ja seeläbi oma sissetuleku parandamine on Tkatši sõnul kahtlemata positiivne, kui eakal inimesel jätkub selleks jaksu ja tervist, sest töökohti üldjuhul leidub.
„Sarnaselt täiendava pensioni kogumisele suhtuvad noored majandusliku kindlustunde säilitamiseks ka vanaduspõlves töötamisse avatult ning võtavad seda tihti kui paratamatust. Samas omab pensionieas töötamise jätkamine lisaks rahalisele seisule ka positiivset sotsiaalset mõju, sest võimalus kolleegidega suhelda ja end kasulikuna tunda suurendab oluliselt inimese heaolutunnet,“ märkis Tkatš. „Reaalsuses ei ole aga paljud pensioniealised enam võimelised tööl käima, mistõttu ei saa töötamisele kui vanaduspõlve kindlustamise viisile kindlalt loota,“ tõdes ta.
SEB korraldatud uuring toimus 2025. aasta jaanuaris, selle viis läbi uuringufirma Norstat ja küsitlusele vastas 1000 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat.
